Jõulukuu

peaks olema ju ilusamaid kuid üldse, aga tavaliselt minu jaoks on ta üks kurvemaid.
Jälle saab läbi üks aasta, üks mõte, üks tee, aga selles olnus pole nagu seda vürtsi, mis seal peaks olema. Ma ei tunne puudust mingist ajaslahtuvast odavast essentsist, sest seda seal ikka on ja leidub, vaid millestki olulisemast ja kauemkestvast lõhnast, tundest, hetkest, mis oleks ometi peadpööritavalt tõeline. Kaua sa ikka naerad kui sees valitseb tühjus ...
Vb ei peaks üks tüdruk üldse sellistele teemadele mõtlema, parem teha midagi kasulikku - õppida või kasvõi töötada, sest kõik tuleb nagunii oma täiesti õigel ajal, aga mingil hetkel siiski hoolega hoitud särav mask murdub ning kogu kurbus valgub tagasi.
Need on need pikad pimedad talveööd, kus ainsaks valguseks on tänavalamp kuskil väljas akna taga ning healjuhul küünal toas laual. Need tuleks Eestis kuidagi ära keelata või kampaania korras igale eestlasele koju valgusteraapia kabinet luua, sest pimedatel öödel tekkivate kurbade mõtetega ei jõua eestlane küll kaugele veel vähem nendega üksi olla.

aga siiski siiski, head lume ootust teile
- kuhu ta ikka jääb