Teate, kui hea on vahelduseks kui sul on aega ka enesele ja oma mõtetele. Viimased kuu aega sai sebitud ja askeldatud hoolega nii Vabariigi aastapäeva, talvepäevade kui ka Põhjadraama tarbeks, et aega endale ja sõbrantsidele praktiliselt polnudki. Nüüd mul siis lõpuks on see aeg, aga mitte kauaks .... õppetöö nõuab juba oma osa.
Keegi kuskil kunagi ütles, et inimene on siis õnnelik kui tal on tegemist ning võiks isegi öelda, et tal on raske (sest siis tal on pidevalt huvitav). Jagan täiesti tema arvamust (kahjuks ma oma haugi mäluga ei mäleta enam tema nime). See aeg, mis ma siin Tallinnas olen olnud alates augustist, on olnud keerukas ja raske, aga ma pole varem nii rahul endaga olnud (võiks isegi öelda, et õnnelik). Hea näide, et inimesele pole õnneks muud tarvis kui pisikest kohta oma hambaharjale, häid inimesi ja palju ideid ja tegemisi. Nojah, tegelikult on vaja ka head tervist sinna sekka.
Mulle jääb suuresti arusaamatuks tänapäeva ühiskonna hoiak uuele suuremale autole, majale, palga numbrile kui tegelikult on ammu teada, et see ei tee inimesi õnnelikuks. Vaid vangistab numbrite ja panga maailma. Vabadus on üks inimese põhi õigusi ja miks me peaksime ennast vabatahtlikult taas orjastama ....
Vabadus on väärtus omaette.
Lähengi täna uurima, mis saab minu vabadusest merelainetel...

No ma ei saa .... ta ikka pole endale oma mälupulka muretsenud :S
Kiusuks mõnel hetkel ütlengi, et sorry koju jäi - tahaks näha, mis ta siis teeb.

Super! Põhjadraama on läbi! Tundub, et igati edukalt.

Eriti jäi meelde:

• sa võid kui täpselt ja omaarust väga hoolikalt kõik ette planeerida, siis see ei tähenda, et midagi untsu ei lähe. Aga see on normaalne ja asju annab alati ümber mängida

• alati oskab keegi üllatada

• meie sketšid lähevad inimestele peale

• meie pallikava läks inimestele peale

• zürii oli super

• terve taustajõu armaada tegi head tööd

• väga kõrgelennulistest etendustest on ikkagi raske aru saada

• bänd (Mindless) oli super

• hilisöine bussitranspordi mõte töötab siiani

• rahvast oli palju

• rahulolevat rahvast oli palju

Nüüd lööks rahulolevalt väheke nurru ning mõtleks edasi, mida kavva võtta.

Ahjaa, juukseid hakkan ka tagasi kasvatama, mis stressi tõttu välja tulid.

PS! Hetkel usun, et kohtume Glehnis järgmise aasta märtsis jälle ;)

Ma olen ikka vahel nii kohutav romantik (võib lugeda ka sinisilm), et endal hakkab ka paha.
Üritan ennast parandada ... aastatega.
Hetkel vist parandub juba ka, kuna enam ma ei usu ... muinasjutte ja värke. Nii palju.
Tundub, et ei usu kõiki inimesigi. Mis on jama. Enesekaitse vist ....
Mõtlen vaid romantiliselt ... mis mul üle jääb.
Varsti on kevad, lootus on, et läheb paremaks ...

Mõnikord ma mõtlen, et elu võiks olla kui saksofoni muusika. Vastupandamatu. Ilusaid ja häid mõtteid tekitav. Kunstiteos igas helis.
Igal inimesel võiks olla kujutluses tema elu unistusi ja eesmärke kajastav muusikapala. Iga tegu reaalses maailmas täidaks iga järgmise noodi muusikas ja see kõlaks täiuslikult.
Iga ritta seatud heli motiveerib järgmist. Selles muusikas ei räägita kurbusest ja alandusest, selles räägitakse hoopis elamise rõõmust, kirest, õnnest ja armastusest. Sekka mõni vimka. Samas uskumatult ilus, ahvatlev ja mõnel juhul ka kurb. Lootustega.
Selline muusika, kus inimene armub taaskord oma enda elusse.
Kuulan siin Candyt ja armun taaskord endasse ja oma elusse. See on minu muusika ja minu pala. Kogu masendus, kurbus, alandus, segadus kaob. On tunne, et kõigega on võimalik hakkama saada …. väga hästi hakkama saada.
Juba viie päeva pärast on Põhjadraama. Hetkel tundub, et miski pole veel päris kontrolli all. Inimestel on pidevalt kiire. Minul on pidevalt kiire, aga head pidu tahavad kõik.
Aga las olen hetke veel armunud, enne kui satun argiellu homme, esmaspäeval ja töötan usinalt kuni pühapäeva varaste hommikutundideni ja pidutsen koos kallite ja heade inimestega. Loodetavasti on siis kõik sama ilus ja armun taas ;)

See on nii minu moodi kui minna õhtul kell 21.30 kinno filmi vaatama, siis ma jään poole filmi peal magama, mis muidugi ei tähenda, et film igavesti igav oleks. Oh ei.