Nii, nagu taaskord kuuldus mu kõrvu kahtlus, et mu blogi olla välja surnud. Ei surnud pole ta midagi, oli vaid väheke puhkusel. Sel ajal nagu üldse ei tahtnud arvutit näha ja sealhulgas ka veel midagi mõelda, aga noh, siiin ma nüüd olen ja tahan pakkuda teile väikest lugemispausi päevasest tööajast :P
Aga mu korterike kujuneb. Oleme sees juba teist päeva. Kuidagi hästi mõnus tunne on seal. Eks see nendest kõrgetest lagedest ja kihvtist aknast tulene. Ümbruskond pole veel väga heas skaalas. Aga anname talle väheke aega kujuneda, eks ;) Täna nt ärkasin juba viiest, sest üks purjus vene tibi arvas paremaks oma maailmavalu läbi kõva karjumise ja akende lõhumise väljendada. Lõugas kuskil 7ni kui pidime üles ärkama. Igatahes üks värskendav vahepala vahelduseks.
Ma hetkel pilte ei pane ülesse. Eks kui külla tulete, siis näete, muidu jõuavad teil tekkida ootused ja ma ei saagi teid üllatada ;) Tegelikult peaks teile majast pildi üles panema, siis kunagi teate tulla, aga parem siiski vist mitte. LAs olla ka see üllatuseks. Tegelikult oleksin muidugi võinud üles panna pildi korterikese kunagisest seisukorrast, aga kahjuks jõudis ema hävitajalik pool ette kui ta leidis, et tapeedile saab küüned taha ajada ja nii ta kogu selle krempli maha ka tõmbas.
Kusjuures seda remonti siin tehes on igal sammul välja tulnud, et nn remont, mis kinnisvaramaakler ja omanik v heaks ja ilusaks pidasid, oli igati mäda. Isa kui vana remondi- ja ehitusekala muigas ja ahastas igal sammul. Räigem viga seisnes nt selles, et köögis kapi ja seina vahelt oli vesi minema pääsenud ja nii ujutanud pool elutoa põrandat üle. Muidugi kõik hallitas. Lisaks igasugused ehedad näited, et kuidas tegelikult remonti ei tehta. Õppisin jälle :)
Nüüd tegutsen aktiivselt sisustamisega. No teate, see pole ka teps lihtne. Varem pole ju kogemust olnud ja kohe ju ei oska ka öelda, et kuhu mida tahaks. Eriti ajas pea valutama pistikute ja lülitite asukoht ja arv. Pidin need kiirelt isale enne meie reisu ette andma, aga pärast tulin tagasi, siis ikka vaatasin, et natuke teistmoodi kui mina mõtlesin. Mis parata -> ise andsin kaheks nädalaks vabad käed.
Täna lähen ka siis kummutit ja kapikest tagaajama. See teekond sarnaneb päkapikuga, kes on maja ära kaotanud. Käid ringi ja otsid, aga päris oma ikka ei ole. Pakkumist nagu oleks, aga ikkagi tundub, et käid kõledas poes ning üritad pakutavaga oma visioonid klappima seada.
ok, hetkel tuleb veel mõned kümned minutid "tööd" teha ja siis pääseb taaskord sisustuspoodi. Kusjuures ma pean mainima, see meeldib mulle - oma majakese/mööbli tagaajamine ja nuputamine :)
Päikest rahe vahele
