Sügis teeb romantiliseks

Minu meelest on sügis üks romantilisemaid aegu. No, muidugi võin ma seda öelda iga aastaaja kohta kui ta lõpuks käes on. Aga kokkuvõttes on siiski sügis see, mis romantikat tekitab oma langevate lehtedega, uduga, raagus puudega, suvest veel optimistlike ja naeratavate inimestega. Kellegil pole veel energia otsa saanud ja optimistlikult vaadatakse talve poole. Hullult mõnus.

Ei mäleta kuidas öeldi: tibusid loetakse kas sügisel või kevadel. Meie, põhjalased, alustame igatahes lugemist sügisel (muidugi võib juhtida ka, et kevadel). Kõige pealt loeme üksteist ja vaatame, kus keegi omadega on ning siis hakkame lugema uusi.
Täna toimub siis siin tartus otsustamine, keda me siis lõpuks tahame lasta oma segasumma sekka. Kuuldavasti pidi olema väga emotsionaalne ja piisavalt segadust tekitav õhtu ja lõpetuseks joovad kõik rahustuseks viina :D Kahjuks juhtumisi olen sel ajal juba Tallinnas. Aga hoian pöialt oma lemmikutele ;)

Vot nii, mu kallid romantikud
vaadakse värve

Kiire, kiire, kiire

No nii, nagu pealkirjast näeb, läheb mul siin kohe varsti lähemas tulevikus kiireks. Sain reedel juhendaja jutul käies, et töökene peab valmis saama juba novembri esimesel nädalal. Hetkel veel suuremat paanikat pole, kuna midagi on tehtud ja sinna veel aega on. Uhh!
Aga see tähendab samal ajal seda, et eriti palju ei saa ma igasugustest üritustest osa võtta:(, aga noh, selle kuu aja kannatan ära. Pärast ikkagi kergendus missugune :D

eile oli siis esimene fotograafia kursuse õhtu. Vallo Kalamees on hämmastava suhtumisega inimene. Mul oli lausa piinlik, et me , eestlased, seal nii tuimalt istusime. Me ikka ei saa muidu kui kalailmel kuulata ;)
Aga algus on seal paljutõotav. Juba kahe nädala pärast viib ta meid piknikule...ootan huviga. Ja ei tekita endas siis mitte mingeid süümekaid, et tglt peaksin kodus tööd kirjutama, sest see seal metsas või järve ääres olen täiesti Mina ja seal saan olla kõige minalikum :D

VÕTA ETTE

Täna sai käidud ühel seminaril. Koos oli palju noori, mingi 300 isegi. Väga vahva oli näha koos nii paljusid noori ja arukaid inimesi. Arvestades, mis teemal see konverents toimus, siis peaks eriti uhke olema. Ikkagi 300 tulevast ettevõtjat, majanduse arendajat ning tööandjat. Igati bro!

Eriti vahvad olid selle ürituse korraldajad. Usun, et Sten Saarest ja Ott Alverist kuulete veel mõndagi. Vägagi vinged tegijad! Neil oli välja mõeldud väga vahva viis iga esineja tänamiseks. Nimelt panid nad rahva iga loengukese lõpus erineval viisil plaksutama ja jalgu trampima. Väga armas ja lihtsalt ka geniaalne. Samuti lõbustasid nad rahvast keset päeva väikese tantsuharjutusega ning pisikeste vaimukate küsimustega esinejatele enne iga loengu algust. Poisid panid väga hästi saali kaasa töötama ning nende dialoogid olid ka väga vahvad.
Ühesõnaga täna oli väga meeldiv ja huvitav päev :D

Loengutest jäi kõrva ja silma ikka taas elukestva õppe vajalikkus. Toonitati, et noortel inimestel pole midagi kaotada kui alustavad juba noores eas oma suurejooneliste ideede elluviimisega, samas loeti peale ka sõnad, et ka palgatööst pole midagi hullu, kuna võimaldab sel viisil kogemusi saada. Huvitav oli kuulata esinejate isiklikke kogemusi ning õpetussõnu. Loodetavasti saan neist kunagi ka kasu, kuid enne pean tegelema endaga ning sisse süstima riskialtit käitumisviisi. Tunnen aegajalt, et hoian end liigselt tagasi ja pelgan. Aga nii ju ei saa! Miks siis muidu hetkel, siin praen ;) aga ok, mitte see polnud tänane teema....

Aga jah, mingid mõtted mul liiguvad, et kunagi võiks ise midagi ette võtta. Ideid on mul vahel oi kui palju. Jääb üle vaid loota, et kunagi nad ka ellu suudan viia. Ühest elueast peaks ju jätkuma, või mis?

Ühe loengu ajal tekkis mul väike mõte, et kas kiviaja inimene oskas üldse ette kujutada, mis on elukestev õpe? Nende elu tundus olevat küllaltki lihtne ja vähenõudlik. Kord noorena õppisid nuga(ok, kivikildu) käes hoidma ja söödavaid marju/taimi muust rikkalikust taimkattest eraldama ja rohkemat nagu polekski nende jaoks vaja läinud. Njah, inimese aju on ju sest ajast peale ka päris palju arenenud ning nn mahukamaks muutunud ja nüüd mahuvad sinna sisse ära ka mitmed sel ajal tundmatud ja keerulised väljendid nagu arvuti, vesiklosett, külmutusklapp, krediit, väntvõll jne. ....ja kindlasti ka elukestevõpe.
Huvitav mõelda, mida hakkab sisaldama kunagi tulevikus meie põlvkonna laste-laste ajud. Kas selleks, et uued teadmised sinna ära mahuks, hakatakse vanu asju sealt välja viskama? Oeh, ehtne ulmeka teema....

aju

teate, et ajul on kombeks kasutada mõtlemiseks oma vanu, sisseharjunuid kiirteid - seega tuleb mõelda võimalikult palju positiivselt, seda rohkem hakatakse ka mõtlema positiivselt

meil oli teisipäeval ettekanne ajust. Huvitav oli.
Räägiti, mis toimub ja kus ning kuidas poolkerad omavahel suhtlevad.
Elevust tekitas muidugi meeste ja naiste erinevus. Et kellel ikka suurem ja mida sellega ette saab võtta.
Muidugi on meestel üks poolkera suurem (vist parem), aga samas on meeste lolluse ja tarkuse skaala palju laiem kui naistel. Ehk siis mehi võib olla äärmuslikust lollusest hiilgava geeniuseni, kui samal ajal naisi on palju rohkem keskpäraseid.
AGA....naised on meestele väga vajalikud, kuna mehed mõtlevad välja igasuguseid ideid, aga vaid naine oma ratsionaalsusega saab öelda, et kas mõte on mõistlik :)

Vot nii

" Rahulikult."

Selline on mu viimase aja põhiline vastus, kui keegi küsib, kuidas mul läheb. Rahulikult.

On seda siis tänepäevases kiires maailmas raske uskuda. Võibolla tõesti, sest enamus inimesed, kes seda mult küsivad on Tallinnast :D

Aga tõesti, ma pole kaua aega end rahulikumalt tundnud. Pole kiirustamist ja jooksmist. Mõnus ära olemine. Võib-olla on see Tartu fenomen, võib-olla mu enese praegune seis. Väga huvitav on tunda aega endast möödumas. Aeg justkui ei domineeriks, vaid oleks kui üks mõõde. Aeg ei tahagi domineerima hakata. Kõik on siin ja hetkel minu kätes ja see on uskumatult hea tunne :D

Aga samas tunnen, et see kõik siin hetkes on vaid vaikus enne tormi. Õhus on midagi :)
Rahutuna juba ootan, aga stopp.....rahu........, ootamine ei too midagi lähemale. Aeg vaid tundub venivat. Tuleb leida tegevust ;)

ok, tööle siis

ÖÖs on asju.......

Paadid Õisu järvel

Ilus hetk Eestimaalt.

Õhtune Titanic

Laupäeval sai käidud Viljandi ümbruskonnas ilusaid hetki tabamas. Kahjuks jäime natsa hilja peale, kuna päeva veetsin maasikapõllul maasikapoegi istutamas.
Mõne ilusa hetke tabasime siiski. Aitähh Valgehobule ja tema autole :D

Laupäeva öösel oli teavas ka meeletult suur ja ilus kuu. Super taevas oli!

Kas see on teie patsient?

Ootasin 25. augustil Jämejalal bussi. Koos minuga oli bussipeatuses veel mitu inimest.
Äkki astus paljajalu meist mööda noor mees. Seepeale pöördus keegi hästi riietatud daam tema kõrval seisnud psühhiaatri poole ja küsis, kas see oli tema patsient. Doktor vastas: "Ei ole."
Edasi hakkas üks keskpäraselt riietatud vanem daam arutlema: "Võib-olla oli see mõni nälgiv töötu?"

..........

Mida ma selle jutuga tegelikult öelda tahan? Seda, et kahjuks on olukord meie riigis selline, et nii mõnigi, kes ise pole kunagi puudust tundnud, võib üsna kergelt sega ajada hullu ja töötu.
Või harrastab see noormees hoopis tervislikke eluviise? Seega on võimalusi õige mitu, kuid silte kleebivad inimesed üksteisele pikemalt mõtlemata.

See ülaltoodud tekst oli võetud laupäevasest kohalikust ajalehest "Sakala".
Kirjutajaks oli üks muretsev viljandlane J. Laanemets.

Njah, on see nüüd naljakas või tõsiseksvõttev artikkel. Minul läks küll suu muigele :)

Kindlasti on siin olemas ka väike õpetussõnum, aga eks selle tera leiab igaüks ise.

Tuututav vanamees ründas taas

Tüütav

uut marsruuti vaja

Mehed! .......... ehh, vanad mehed!

Hommik tuli liiga järsku

Pelgus, mis mul eile veel selle nn koogi ja teaduseõhtu laabumise ja toimimise suhtes oli, on nüüd läinud. Õhtu läka väga armsalt.
Kõigepealt sekeldasid tüdrukud pikka aega köögis. Kook oli ju vaja valmis saada. Kõike tehti silma järgi. Aga kõik, mis üle jäi sai pannkoogina kasutusele võtta :)
Koogist nii palju, et kui me selle lõpuks ahju saime, siis läks ikka 3 tundi kui me selle sealt lõpuks välja võtsime. Kustus ju korra ka tuli pliidi alt. Päris küpseks me teda vist ei saanudki (kooki ikka). Aga õnneks teistele meeldis küll.

Aga sisuline osa :D
see oli ka päris huvitav. Hüpnoos ja sugestioon. Sain teada, mis selle vahe on. Ja ometi lõpuks avastasin, et keegi näeb sama unenägu nagu minagi. Õnneks oskas ta seda väga hästi sõnastada. Ma ise pole seda teistele arusaadavas keeles kunagi osanud. Uhh, kergendus selles suhtes

Kõige huvitavamal hetkel olin sunnitud koju minema, kuna hommikul värske (no suhteliselt)
peaga tööle minna. Eks kell tiksus ka juba päeva esimest tundi, nii et....
järgmise korrani :D

Eilse teema jätkuks

Njah, selle pealiskaudsusega on nii nagu on. Kahjuks või siis õnneks (eks ju igal asjal on oma hea ja halb pool) on see täna maailmas valdav. Ei jõua ju selles kiires maailmas, kus on nii palju huvitavaid teemasid/asju/tegevusi , ühte teemat piisavalt valdama õppida, kui juba uus huvitav asi silma piirile jõuab. Vb see just ei kehti just kõikide kohta, aga tundub, et minu puhul küll.

Mõnel hetkel nii öelda nõrkus hetkel saan aru küll, et tuleks ikka valida kõige huvitavamad teemad ja nenede juurde jääda, aga.... siis saab see hetk läbi ja lasen ikkagi sama lulliga mööda maailma edasi. Eks, mind parandab vaid haud...või siis midagi muud. Eks näis..... Pea asi et hetkel ei masendaks, sest see ei viiks küll kuhugi...vaid veel rutem hauda ;)

Samas ma imetlen inimesi, kes suudavad ja tahavad end nii sügavuti harida, et kokkuvõttes ei saa keegi tema ümber aru, millest ta räägib. Tunnen üht sellist inimest. Hea on, et ta nii palju räägib, sest muidu tekkiksid mitmed piinlikd vaikuse hetked, kus ma kohe mitte midagi aru ei saa ja suu ammuli vaatan. Õnneks ei lase ta sellest end häirida :)
See sama inimene hakkab meie väikesele seltskonnale täna rääkima psühhoosist ja sugestioonist. Õnneks võtab ta kaasa ka oma sõbra, nii et siis on neil vähemalt asjast hea rääkida, kui meie mitte midagi ei taipa :P
Võtsin enda peale õhtu kõhu-meelitaja rolli s.t. koogi küpsetamise. Üritan nad hea koogiga ära hüpnotiseerida ;)

Aga eks me oleme ju kõik lihtsad inimesed oma ajastus. Nii nagu ühiskond ees, nii tavaline inimene talle järgi.

Ok, tööle nüüd
:D

Nii...täna räägiks kohe millestki tõsisest

nt autodest.

krt...no tglt ei oska ma neist midagi rääkida :( Kui kunagi peaks vaja minema, küll siis targematelt uurin, kasvõi töökaaslastest. Nad ikka teadjad siin. Üks nagunii siin suur Volga fänn ja muudkui utsitab teisi, et ostaks. 2-l juba on ka. Muidugi meeldivad mulle vanad autod, aga hirmu valmistab see, et ma ei tea neist midagi. Mis siis saab, kui nad ühel kenal päeval, kõige kiiremal ajal otsustavad ära laguneda (kindlasti juhtub sel päeval olema ka kõigu külmemad temperatuurid).
Muidugi oleks üheks lahenduseks, kui igaks juhuks pidevalt isiklikku mehaanikut kaasas kanda. Aga kus sa võtad neid niimoodi.... Igavene jama!
Parem hoian seni veel oma närve ning käin jala.

Siis kindlasti üheks tõsiseks teemaks oleks arvutid. Aga noh, neist ei tea ma ka midagi. Õnneks on mu ümber olnud piisavalt iti-mehi, kes asjad alati rahulikult ära lahendavad.
Eks nad midagi on mulle rääkinud ka, aga.... see jooksis küll ühest kõrvast sisse, teisest välja...
Ega iga asja ise ei pea ka oskama ju ;)

Nii, aga mis siis veel.... mis võiks veel tõsine teema olla? Õlude maitse erinevused?! Njah, pean häbiga tunnistama, et ka sellest ei oska ma midagi rääkida. Minu meelest on neil kõigil üks sama maitse.

Kosmosetehnikast ja astroloogiast ei oska ma ka rääkida.

Nüüd tekib mul küll kompleks...millest ma siis oskan rääkida? Kas tõesti järjekordne mõttetu tibi?!!! Ei tahaks end küll niimoodi paika panna. Eneseuhkus ei luba ju....

Aaa, vat, meelde tuli! Fotograafiast võin rääkida küll. Vähemalt midagigi. Ja ventilatsiooni vajadusest vanades hoonetes ning kindlasti ka uuemates. Ja kindlasti millestki veel ja rohkemast.

Njah, ju siis need tõsised teemad pole päris minu ala....
aga kindlamast kindel on see, et ma ei hakka kunagi rääkima iluoperatsioonidest või kortsueemaldusest :)

Mis võiks olla sinu tõsine teema?

Esmaspäev on sinine....tumesinine

Esmaspäev on sinine ja kui sinna juurde panna veel täielik ootereziim, siis võib ette kujutada, missugune kudemine siin käib hetkel. Loodetavasti see kannatlik ja piinav seisund viib mind ikka kiiremini päevalõppu.... Või keegi võiks siis kuskil kella keerata...nii kolm tundi ette nt

Ndlvah käisin siis maarjamaa päälinnas. Pooli asju ei jõudnud teha, mis plaanis oli, aga põhilisemad siiski. Juhtus nii, et toimus isegi kaks sünnipäeva. Esimene väike ja hubane, teine suur ja ka hubane :)
Väga tore oli kõiki taas näha! Isegi nii, et korraks kihvatas, et mida olen küll teinud ja siit ära tulnud...
Samas sain aru, et Tln on ikkagi see linn, mis pisikesel maarjamaal ruulib ja, arvan, et kõik on võimalik, et siia kunagi veel tagasi tulen. Aga eks näis...võimalused on ju kõik lahti veel. Ainult ma ei saa aru, mida ma suve alguses tln kodust minnes mõtlesin, ja isegi oma hambaharja sealt ära tassisin.... nagu oleks sildu põletanud. Mnjah

Ndl vahetusel langes mu arvamus venerahvusest kodanike (eriti meesterahvaste) kohta kolinal kõige sügavamass ämbrisse. Olin kuulnud, et vahel juhtub ka selliseid asju, aga võtsin neid siis kui naljana. Aga tglt on asi kohutav ja kõige selle juures on kõige masendavam mõte, et mõistus pole ikka oma teha...ja selle ajukääbiku aju vaba tegevuse tagajärjed saavad enda kaela hoopis teised!

Kõik! Sain pahameele välja elada...nüüd tööd tegema!

Mis on pildil?

Vastus: Eiffeli torn altvaates.

Satusin vaatama oma aasta-alguse reisu pilte. Nuuks, ...tahan veel kuhugi minna.
Õnneks kuulsin ühest soodsast võimalusest Itaaliasse minna. Natuke mõtlen veel, aga arvan, et võtan sellegi poolest vastu :)

Inimesed meie ümber

viimased kaks aastat olen käinud joonistamas... viimane aasta jäi küll poolikus, sest koolis oli vaja käija ja ka põhjalas oli väga tore. Sel aastal tundub, et jääb see hobi üldse ära.
Iseenesest kahju, kuna mu väike unistus saada kunstilist haridust, jääb veel kaugemasse tulevikku. Ja see läbi ei saa ma ka selgust selles, miks mind sinna maailma nii väga tõmbab. aga eks jõuab veel, ma loodan. Oleks vaid aega ja tahtmist.

Aga noh, joonistamise asemel lähen nüüd fotograafiasse...nii et päris rooste ei lähe :)

Aga tegelikult tahtsin ma kirjutada oma kunstiõpetajast, kes mul Nõmme Noortemajas oli.

Elus haiguse läbi palju kannatanud inimene. Täielik kunsti-inimene. Boheem ühesõnaga.
Oma haigustest on ta üle saanud tänu Jumalale ja seetõttu ka harras kirikus käija.
Väga tore inimene, kuigi omade väikeste kiiksudega (aga see ju teebki meist inimese, et omame kiikse. annab elule vürtsi).

Ta hoolib oma õpilastest väga, kuigi see mõjub talle küllaltki koormavalt ja seetõttu kurnab teda palju. Aga alati tahab ta mures aidata ja toeks olla. Kuigi tema arusaamine maailma toimimisest on suuresti optimistlik ja roosa, siis on ka tema sõnavaõtud nii armsalt heatahtlikud ja sõbralikud, et osa murest kaob juba naeratuse taha, mida tema jutt tekitab.

Näiteks, reedel helistas ja küsis mu plaanide kohta, kuuldes, et ma nüüd Tartus, muutus kurvaks. Lubasin siis, et kunagi tulen ringist läbi, et mul nagunii üks näituselolnud töö seal ja...
Hetke pärast helistas siis tagasi ja rääkis mulle Nukuteatri kohanäitaja (või muud sellist) tööotsast, et saaks natuke raha ja oleks ka kunstile lähemal.... nii armas temast...muidugi lubasin mõelda, ei saanud ju midagi muud öelda....

Njah, selliseid inimesi peab ikka ka olema. Muidu ununeb keset tarbimisbuumi ja materiaalsust ära, miks elu ilus on.



Tundub, et täna võiks mu jaoks tulla üks ilus päev. Näeb sõpru ja tuttavaid ja loodetavasti naeratab ka maailm mulle , ma igatahes üritan talle vastu naeratada :D

Kuumad uudised otse tööpostilt

Viimase aja kõige kuumem uudis on see, et meil keelati ära messengeri kasutamine.
Alguses olin valmis protestima, aga pärast päeva messengeris istumata, olen päris rahul kohe.

Alguses oli küll suur tahtmine sisse logida, aga enda proovile panekuks jätsin asja ikka katki. Ja sain hakkama! Seda siis esialgu. Hetkel ei oska küll öelda kui kaua niimoodi-uutmoodi vastu pean, aga eks näis.

Tegin endale diili, et tööajal messengeri ei tüki, aga pärast tööd ikka võib ja saab ka. Pealegi pole ju mul hetkel arvutitki, interneti ühendusest hoolimata ning kus ma siis oma virtuaal-sotsiaalsust muidu rahuldama hakkan?

Nii nagu septembrikuus on joomise vastane kampaania, võiks teha messengeri vastase kampaania... see oleks küllaltki värskendav, ma arvan.
Propageeriks rohkem silmast-silma kohtumisi, aga telefoni arved läheksid küll suuremaks :P

Eile ...

... kui hilja koju jõudsin leidsin oma padjalt Mõnusa mõngli pakikese....

Päkapikk!

Olin vist kogemata hea laps....

Leidsin lolli!

See väljend on meie kontori inside joke.

Räägitakse, et ütlus koorus välja ühel firma olengul, kus siis keegi otsis endale autojuhti. Kuna kõik olid meeldivalt lõbusad, siis polnud ka ettepanekust vaimustujaid. Siis olla see otsija pobisenud endale nina alla: otsi lolli, kes küll tuleks.
Või midagi sarnast. Aga nüüd alati kui kellegil kuhugi on vaja saada, ja endal autot juhuslikult käepärast pole, otsib kontorist lolli.

aga leidsin ka mina täna endale lolli, kes mu bussijaama tlna bussile trantspordiks.

Nimelt teen endale väikese Tlnaga harjutamise tuuri, et kui nüüd reedel tulemiseks läheb, siis kohe ära ei ehmataks või shokki ei saaks...mine ta :P

Tglt on asi lihtsalt selles, et lähen kuulan üht seminari ja plaanin juba samal õhtul trt-s tagasi olla. Teema on igatahes huvitav. Loodan, et oskavad ikka midagi huvitavat ka seal ära öelda, nii et tulek väga mõttetuks ei osutuks.

Eile sai käidud teatris "Misjonäre" vaatamas. Alguses oli end raske sõjateemaga ühele lainele viia. Vaheajaks ei saanud ka veel midagi aru, aga etenduse lõpuks jooksis pilt kokku. kokkuvõtteks arvan, et hea oli, kuigi sõja teemast on mul raske aru saada ja juhtus ka nii, et tänu oma eesistujatele oli ka mu tähelepanu veitsa häiritud. See punase kuke motiiv oli igatahes väga huvitav!

Veel viimased tunnikesed bussini......

Hommik Viljandis

Kummalised unenäod

Unenäod on ikka vägagi kummalised. Vahel näed unes nii naljakaid asju, et hea tuju terveks päevaks on kindlustatud või siis vastupidi....

Aga igatahes nägin täna, et hängigin ringi Tõnis Mäega......

Mine võta kinni, millest mida mu teadvus oli sünteesinud. njah, päeval nägin küll ajalehes Mäe pilti koos chalise´ga, aga see oli ka kõik päeva mõtetest, mis oli seotud Tõnisega.

Ühes unenäos tundusid aga pidevalt maha prantsatavad laibad vägagi normaalse nähtusena....arvan, et see on viimase aja katastroofide tagajärg.

Tegelikult on inimese teadvus ja mõistus üks vägagi keerukas ja huvitav uurimis ala. Kogu see krempel võib sulle sünteesida sellise reaalsuse, et lõpetdaki kokkuvõttes hullumajas :P

Ilus, ilus, ilus on maa...ilus on maa mida armastan

Kuigi mu suur plaan minna pühapäeval pildistama rappa läks lörri (nagu eestimaa ilmgi), sain sellegi poolest teha paar klõpsu koduaias.

Nagu näha ka kõrval olevalt pildilt. Helepunane lilleke.

Ilm oli jah pühapäeval nii nagu oli....udune ja hall.
Siis saigi raba asemel plaani võetud tutvuda Tartu ostuvõimalustega....nimelt Lõunakeskusega.

Pole midagi öelda, suur ja ilus. Keskuses on isegi väike jäähall. Suurepärane võimalus minule, eks ma olen juba 4 aastat plaaninud uisutama minna, aga pole veel kunagi sinna jõudnud.

Nexus laulis ka seal suurele hulgale teismelistele: ...olen õnnelik..." ja tundus üldse noorte seas pop koht olevat.

Aga Tartu bussiliiklus võib juhtme küll sassi ajada. Esiteks nende väljumis ajad ei kattu graafikuga, teiseks teevad nad kummalisi ringe ja kolmandaks käivad suht harva. Tundub, et olen Tallinna tiheda transpordiliiklusega ära harjunud....hellikas kass ikkagi ju(mis tglt on masendav :( ). Aga autot ka ei muretse! Lihtsalt ei taha midagi veel nii väga omada....pluss veel hirmsad bensuhinnad otsa. Loodushoiu seisukohast ka kindlasti kõige parem :)

21. sajandi ebamäärased olevused

Juhtusin nägema vägagi ebamäärast olevust.
Kaugelt vaatasin et, mees.
Kaks sammu lähemale jõudes tundus naisena. Veel lähemale minnes paistis siiski mehena. Päris läheda juba taas naisena. Olevusest möödudes jäigi asi selgusetuks.... kas mehelik naine või väga naiselik mees.
Seisis ta ka maja ees, kus psühholoogia kabinet...kittel seljas :)

Sellega seoses lugemist:

18. sajand. Noomees parukas ja pikas riietuses rebib karikakart ja arutleb: " Armastab- ei armasta...."

19. sajand. Noormees frakis ja silindris rebib karikakart ja arutleb: " Armastab? Loomulikult. annab- ei anna....."

20. sajand. Noormees teksastes rebib karikakart ja arutleb: Armastab? Keda see huvitab!? Annab? Muidugi! Tõuseb- ei tõuse...."

21. sajand. ebamäärane olevus põrnitseb karikaka ICQ sümbolit ja loeb kuvarilt: " Ma tahan sind! Ma armastan sind!" Ning arutleb: Mees? Naine? Pandav? Panija?"

:)

Septembris ei joo!

Mida? Mida? Ausalt või?! Imestavad kõik, kui sellest uuest kampaaniast kuulevad.
Kaasaarvatud ka mina, teades missugused joodikut seda orgunnivad. Naera herneks :))))

Aga kui kellegil hakkas oma rahast (või ajast) kahju ning tahab end proovile panna, siis:
www.septembriseijoo.ee
Vaadake ja kaege!

Aga täna algas taas üks pikk tsükkel kannatusi ning enesepiitsutamist ja tarkuse taga ajamist. Vastupidavust kõigile, kes seda uut teed taas alustasid! Tarkus tarviline vara.....
Endal nii kummaline olla....üle väga pika aja aeg, kus kool ei oota ja vihikuid pole vaja. Tuleb lihtsalt leida endale uus identiteet...pole enam üliõpilane, vaid üle öö enam vähem saanud täiskasvanuks (mitte et ma seda enda arust juba varem polnud, aga ametlikult olnud siiski selline pooletoobine). Õnneks saan ISIC-kaardi kehtivuse lõpuni endale üleminekuaega. Hetkel küll ei kujuta ette, et uuest aastaks peaksin bussijuhile pileti saamiseks tutvustama end kui täiskasvanut.

Eile siis võtsime kätte ja tihendasime lõpuks ära ka dushshiruumi. Oeh, seal oleks küll nüüd vaja olnud mõnda targemat kätt.....aga hakkama saime sellegipoolest. Loodetavasti peab ka vett :)
Aga kas siis tõesti keegi ei plaani endale punast vannituba? Mul oleks juba talle punast sanitaar-silikooni pakkuda ;)