" Rahulikult."

Selline on mu viimase aja põhiline vastus, kui keegi küsib, kuidas mul läheb. Rahulikult.

On seda siis tänepäevases kiires maailmas raske uskuda. Võibolla tõesti, sest enamus inimesed, kes seda mult küsivad on Tallinnast :D

Aga tõesti, ma pole kaua aega end rahulikumalt tundnud. Pole kiirustamist ja jooksmist. Mõnus ära olemine. Võib-olla on see Tartu fenomen, võib-olla mu enese praegune seis. Väga huvitav on tunda aega endast möödumas. Aeg justkui ei domineeriks, vaid oleks kui üks mõõde. Aeg ei tahagi domineerima hakata. Kõik on siin ja hetkel minu kätes ja see on uskumatult hea tunne :D

Aga samas tunnen, et see kõik siin hetkes on vaid vaikus enne tormi. Õhus on midagi :)
Rahutuna juba ootan, aga stopp.....rahu........, ootamine ei too midagi lähemale. Aeg vaid tundub venivat. Tuleb leida tegevust ;)

ok, tööle siis