juhmard või pädevusetu märgistamine?

Hommikul tööle sibades tabas mind ühtaegu üllatus, hämmastus ning pahameel. Ei ma ei astunud maas lebavasse lemmiklooma hunnikusse või olnud järjekordne hull-maniakk kihutaja ohver, kes mind jalatallast pealaeni sopaveega oleks üle kastnud.
Pigem oli olukord selline, et üks rohelise lehega auto oli end kraavi uppi ajanud. Kusjuures see ei olnud tavaline kuivenduskraav - kui kellegil peaks selline kohe silma ette tulema, vaid korralik ja sügav auk, mis tulevikus pidi hakkama vee ja kanalisatsiooni trasse mahutama. Ühesõnaga sügev, umbes 2 m, ja risti üle sõidutee. Iseenesest pole ühest järjekordsest august midagi, eriti veel sellisel üllal ideel kui veel ühe maja ühendamine linnavõrguga, kuid hull asi selle juures oli see, et selle augu märgistus oli vägagi nigel. Polnud ühtki hoiatavat punast märki. Teatavasti pole sinine märgistus mitte kuidagi hoiatav vaid teatav. Ja kui see teade, mida see segane sinine märgistus üritab edasi anda, jõuab ühele rohelise vahtralehega juhile aju reageerimistsentrisse, võib juba hilja olla, eriti kui ta juhtub veidikenegi kiiremalt sõitma (mida ma muidugi ei oska öelda) ja õnnetus uppi kiskunud auto näol ongi käes.
Nii, et linnaisad - tartu veevärgi mehed - meie ühiskonnale oleks palju tervislikum igasugused teed risti läbivad sügavad augud korralikult märgistada ning ka inimesi juba eemalt hoiatada. Ma tänan.

tänane maailmapäästmis tegu tehtud

käisin nimelt taaskord kahele 8ndale klassile longut pidamas tervisliku toitumise teemal. Minu meelest olid nad küll väga vahvad. Õpetaja vabandas küll ette ja taha. Normaalsed teismelised. Igatahes avastasin endas mingi õpetaja või õppejõu geenid - täitsa vahva oli klassi ees seista ja neile üritada selgeks teha, et kartuli krõpsude söömisega peaks vägagi ettevaatlik olema ja üldse tervislikust söömisest. Vähemalt taldrikureegel sai neil küll selgeks :D

Eelmisel korral, sain seal koolis käies ühe suure komplimendi osaliseks - kui turvamees, arvates, et olen kooliõpilane, küsis mult paberi kujul luba väljumiseks. Mul jäi täiesti suu lahti. Aga suur täna komplimendi eest. Täna oli tal juba meeles :P

... ja nii see 4 aastat tarkusetagaajamist lõpebki

Eile oli eelkaitsmine. Läks hästi. Saan kaitsmisele. Kaitsen 1. dets hommikul kell 9 kõige esimesena. Väga hea! Ei jõua veel närvitsemagi hakata, kui juba läbi. Kindlasti on karta härra Kõivu peedistamist. Seda on ta alati teinud ning alustas sellega juba ka eelkaistmisel. Eks kannatan ära :D

Väga vahva oli ka näha oma kursusekaaslasi :D. Ikkagi neli aastat koos pinki nühitud. Kahju, et neid nüüd nii vähe nägema hakkan.

Aga juhhuu! Saan varsti varsti hakata tegelema ka teiste asjadega, mis mind huvitab - fotograafia, raamatud, inimesed, reisid ja kasvõi mu töö. Vabadus! ... mnjah, kuni järgmise korrani :P

Pidage vastu ka teie!

Leid

Täna hommikusel väikesel kriitilisel koristusel leidsin tööruumi kapi tagant 2000 aastast "kenade naiste" kalendri, kes kõik olid küll kahjuks alasti. See olla sinna peidetud üldise poliitilise korrektsuse nõudel. Olin vägagi üllatunud ning saatsin kalendri otse prügikasti. Las nüüd koristaja omakorda mõtleb, et mis firma see on ;)

Eks me ole jah �ks v�ga kummaline kollektiiv. Alustame ju hommikuidki �hise suure laua taga kohvi juues ning v�ileibu nahistades. 

Ka v�heke tossupilte. Igatahes saabuv inglise keele �petaja ei osanud avanevast pildist midagi arvata.  

Pildikesi eilsest 

Kullakesed, elan veel ....

Hei hei kõigile taaskord!
Pole kaua aega olnud mahti siia sattuda. Olen teinud oma lõputööd ning ka oma põhitööd agaralt. Kusjuures ükski õnneks/kahjuks veel otsa ei saa. Lõputööga läheb kindlasti veel aega, seda teist loodetavasti jätkub elu lõpuni ( oeh, kui pikk aeg - hirmutav).
Samas käin ka fotoringis ning nüüd võib juhtuda, et lähen vabatahtlikuse korras koolidesse rääkima ka tervislikust toitumisest. Eks näis täpsemalt hiljem. Aga selle fotondusega on küll igavene sekeldamine. Nüüd jälle vaja välja mõelda ja pildistada 3 kodutööd, kusjuures mul pole esimenegi veel esitatud :( Oeh, parem ei hakka täpsemalt rääkimagi.
Võtsin üle pika aja ka kätte ning lugesin omale tuttavate ja mitte nii väga tuttavate inimeste bloge (hetkel kõigest 2 läbi loetud, aga ega täna vist rphkem jõua ka) ja vaatasin, et üks tubli inime 2 kuuga endale firma teinud ja puha. Respect! Ja kummardus talle.

Eile lahkus firmast üks mu hea töökkaaslane. Sai torti ja veini, kusjuures ka eile hommikul pakuti torti. ühesõnaga suur tordipäev :) Õhtuse tordi söömise ajal tuli kollektiivil pähe, et võiks ära proovida äsja sünnipäevakingiks saadud vesipiip. Ja kus siis läks alles askeldamiseks. Sattusin ka kuidagi sinna lähedale ning täiesti kogemata suutsin oma naiselike kätega ära lõhkuda ühe savist vidina.... ei noh, kleeplindiga kinni ja vupsti edasi :)

Kelle kollektiiv veel õhtuti vesipiibuga sekeldab, ah?