Kullakesed, elan veel ....

Hei hei kõigile taaskord!
Pole kaua aega olnud mahti siia sattuda. Olen teinud oma lõputööd ning ka oma põhitööd agaralt. Kusjuures ükski õnneks/kahjuks veel otsa ei saa. Lõputööga läheb kindlasti veel aega, seda teist loodetavasti jätkub elu lõpuni ( oeh, kui pikk aeg - hirmutav).
Samas käin ka fotoringis ning nüüd võib juhtuda, et lähen vabatahtlikuse korras koolidesse rääkima ka tervislikust toitumisest. Eks näis täpsemalt hiljem. Aga selle fotondusega on küll igavene sekeldamine. Nüüd jälle vaja välja mõelda ja pildistada 3 kodutööd, kusjuures mul pole esimenegi veel esitatud :( Oeh, parem ei hakka täpsemalt rääkimagi.
Võtsin üle pika aja ka kätte ning lugesin omale tuttavate ja mitte nii väga tuttavate inimeste bloge (hetkel kõigest 2 läbi loetud, aga ega täna vist rphkem jõua ka) ja vaatasin, et üks tubli inime 2 kuuga endale firma teinud ja puha. Respect! Ja kummardus talle.

Eile lahkus firmast üks mu hea töökkaaslane. Sai torti ja veini, kusjuures ka eile hommikul pakuti torti. ühesõnaga suur tordipäev :) Õhtuse tordi söömise ajal tuli kollektiivil pähe, et võiks ära proovida äsja sünnipäevakingiks saadud vesipiip. Ja kus siis läks alles askeldamiseks. Sattusin ka kuidagi sinna lähedale ning täiesti kogemata suutsin oma naiselike kätega ära lõhkuda ühe savist vidina.... ei noh, kleeplindiga kinni ja vupsti edasi :)

Kelle kollektiiv veel õhtuti vesipiibuga sekeldab, ah?