Kurb tõdeda, aga olen viimasel ajal endas avastanud tüüpilise eestlase tunnusjooni, mis mind tglt täitsa hirmutab, sest siiani olen võidelnud ja vaielnud stereotüüpide vastu.
Nojah, nimelt olen avastanud endas nn karu-talvel joone - heameelega saadaks kõik inimesed (ka need ilusad ja head, kallid ja huvitavad) kuu peale ja nosiks enda ette mesikäppa ning ootaks kevadet. Oleks vähe egoist ja ülbik ning vahelduseks mõtleks vaid endale - nagu iga typical estonian.
Võin siikohal teha vaid sada oletust, kuidas ma siiamaani olen jõudnud. Kõige ilmsem põhjendus on kõik see eelneva nelja kuu sündmused, mis pärast mu päälinna kolimist toimunud on. Väga palju, väga intensiivselt, väga huvitavalt ja väga planeeritult ning planeerimata. Liiga palju infot lühikese ajaga ning nüüd ongi aeg aru saada, mis on olnud, mis on mõttes ja kuhu lähen. Nii, et kui väheke vaiksem ja kodune olen, siis peesitan mõnuga küünlavalgel ja kogun uut energiat.
Aga seda, miks teised typical eestlased karu-talvel sündroomi põevad ei oska mine küll öelda - vb on nende mantel külmavõitu, naine kuri, ülemus ebaõiglane, poliitikud rumalad või masenduse mõtted peas. Mine võta nüüd kinni. Teistes vigu näha on ikka kõige kergem.
Aga kui tahad päikest leida, siis SINA ise oledki enese jaoks see päike :D nagu ütles hiljuti üks väga huvitav inimene. Nii, et leia enese seest üles see päike ja ... sära enesele ja teistele :D
diasporaa
14 years ago