Üheks naiseks olemise võlu valu on kindlasti see, et aegajalt me kipume ostma endale ilusaid kingakesi ja me tahame nad ka kohe siis jalga panna - ilma parajaks kandmiseta, onju. Sest mis nad ikka seisavad kui õues on täpselt õige ilm nendeks ning sobiv outfit ka olemas.
Ja pärast sellist kiirelt-varba-otsa-ja-õue juhtumit ma kirun ennast - pidin ma jälle uued jalanõud jalga panema ilma sisse kandmata. Nii ka nüüd siis :(
Leidsin imenunnud baleriinisussikesed, pidin nad ju kohe ka jalga panema ja need mõnesajad meetrid, mis hommikul tööle pidin kõndima, võtsid juba mu kannad verele. :( Et ma ka kunagi ei õpi :( Aga eks ma kõnni nüüd siis aeglaselt - saangi ilma ja inimesi nautida :P
Eile sibasin aeglaselt ja mõnuga ka Panga vahet. Tegin ära oma elu esimese laenulepingu. Eks siis paistab, mis välja tuleb. Ootan juba väga, et saaksin oma pisikesse korterikesse sisse, et siis kohe avastada, et siin on tglt nii vähe ruumi ;)
Eile kui pangast tagasi jalutasin üritasin kiivalt variata oma rohelist kotikest teiste inimeste eest, et nad ometi aru ei saaks, et just andsin sõrme pangale. Raske on kohaneda mõttega, et olen ka nüüd rahaori. Samas ega Eesti riigis hetkel noor inimene muud moodi saa oma elualustada kui ta laenu ei võta :( või kui ta pangaröövel pole :P

Aga saage siis mõõdukalt pruuniks ;)

PS! fännide toetust on ülimalt mõnus tunda :D