Uus aasta on käega katsuda

Istun siin, kodus, ja mõtsiklen. Tegelikult vist pigem lasen peast läbi mõtteid ja püüan neist mitte väga kinni haarata, et ennast mitte üles ärgitada ja mingeid kahetsuse, ärevuse või muid selliseid tundeid tekitada.

Tunnen, et Eesti on minu jaoks see kõige õigem koht. Siin on elu, mis täidab mu südame ja teeb rõõmsaks ja hetkel tahaksin ma pärast aastavahetust naasta tuttavlikku Tallinnasse, et seal omi asju jälle rõõmsalt ja entusiastlikult ajama hakata. Kuid tegelikult tuleb hoopis pikem lennusõit ette võtta ning maanduda juba tuttavaks saanud Ivy majakeses. Kõige keerulisem on hetkel see, et ma ei kujuta ennast üldse enam sinna tagasi. Ilmselt on Eesti nii tugevalt südames :), sest rohkem on mõtteid ja ettekujutusi Eestis elamiseks. Eks ma lasen siis ajal lihtsalt minna ja vaatan, mis tuleb ning võtan kõik heaga vastu. Vastu töötamisest poleks ju mingit tolku.

Samal ajal lasen mõttes läbi ka eelneva aasta. Igasuguseid asju oli. Eriliselt olen rahul endaga, sest sel aastal sai alguse mu muutumise teekond, sest aasta alguses ühel päeval sai lihtsalt villand olemast see, mis ma siis olin. Nüüd olen ma paljuski muutunud ja väga palju asju on nüüd hoopis loomulikumad, rõõmsamad, õnnelikumad ja rahuldust pakkuvamad. Eks muidugi loorberitele puhkama jääda nüüd ka ei tasu, eriti veel sellisel juhul kui olen aru saanud, et elu ongi üks suur .... ei tahaks öelda, et töö, võib olla siis jälgitud areng oleks parem sõna või siis - elu on mänglev õppimine - oleks vist isegi veel parem. Eks definitsiooni leiab igaüks ise :)

Olen ka endale tänulik, et ülikooli ära lõpetasin ja võtsin ette tee Eestist ära olemiseks. Tänu viimasele olen aru saanud kui palju kalleid inimesi mul ikka Eestis on. Mul on hea meel, et mul on Inglismaal väga hea pere ja et ma saan seal asjalik olla. Mul on hea meel, et mul on jätkuvalt mesilaspere, kus ma saan ennast väga hästi tunda heade ja mõnusate inimeste seltskonnas. Mul on hea meel, et aasta alguses juhtus üks asi, mille tulemusena ma õppisin sada korda rohkem kui mille tahes tulemusel ja seetõttu olen ma teel tähtede poole :P Ma olen tänulik, et ma tunnen just neid inimesi, keda ma tunnen, sest neist on alati väga abi.

Ja ma teen uuel aastal omalt poolt kõik, et see tuleks veel parem, õnnelikum, rahuldustpakkuvam ja säravam. Lihtsalt mõningad asjad tuleb üle vaadata ja ümber kujundada ning mõned asjad juurde õppida :)

Kuust, intuitsioonist ja tulevastest juhtumistest

Just räägiti telekas, et kuu on üle aegade lähimal kaugusel Maale, mille tõttu valgustab ta ka rohkem. Pole siis ime, et kui neljapäeval Pilatesesse läksin, siis tundus, et sõidan terve tee laterna all. Jõudsin juba kahtlustada, et keegi on mu katusele prozektori kinnitanud. Huvitav kogemus igatahes.
Rääkides veel kuust, siis eile tuli teiste au-pairidega kokkusaades jutuks, et ühe pere lapsed on nn hulluks läinud. Jõudsime järelduseni, et asi võib olla ka täiskuust, mis tegelikult võib täitsa tõsi olla, sest inimesed ju lähevad täiskuuga veidi segaseks ja äärmuslikumatel juhtudel maskeeruvad libahuntideks ja uluvad üksinduses taeva poole. Igatahes mina olen rahul, et mu aknad on maja sellel poolel, kuhu kuu valgus otseselt ei saa langeda. Mulle pole kunagi meeldinud kuu poolt valgustatuna magada.
Eile õhtul suutsin iseennast täielikult üllatada. Nimelt jõudsin täpselt kokku lepitud ajaks selle pubi juurde, kus pidime kokku saama. Millegipärast tekkis tunne, et teades Antat, siis tema vaevalt nii täpselt kohal on. Ok, kuna ilm oli ka vihmane ja tuuline, siis jäin autosse ootama. Mingil ajal helistasin ka ühele au-pairile, kelle numbrit ma teadsin ja üritasin uurida, et kas nad on kohal, kuid tema oli hoopis Londoni poole teel. Oh well, lõpetasin kõne, vaatasin, et olen siin juba 15 mintsa oodanud. Järsku tuli kindel veendumus, et nüüd tuleb pubi poole astuma hakata. Võtsin tulnud soovil sabast kinni vaikselt lootes, et ka välismaal teavad inimesed akadeemilisest veerandtunnist ja on ennast selleks ajaks kohale vedanud. Mõned meetrid enne pubi ust vaatan, et ohooo... tuttav auto ja muidugi oli see Anta koos teise au-pairiga, kes just parklasse sisse keerasid. Milline ajastus! Ma olin täiesti hämmeldunud. Eks teine kordki kuulan Sind, mu sisemine hääl :)

Eilse plaani kohaselt peaksime täna Oxfordi minema, kuid sellise vihma ja tuulega vist vaevalt. Aga eks paistab mis saab, ma vähemalt alustan inimeste kokkukogumise ringiga, eks vaatab, mida otsustame :)

Mu esmaspäevase inglise keele eksamiga sai nüüd ka kõik korda ning ma ei peagi seda edasi lükkama. Mul on hea meel ka selle üle, et mul on äärmiselt meeldiv eksami kaaslanna. Igatahes pöidlad pihku, et meil teemadega veaks.

Telekast näeb ikka huvitavaid asju

Eile näiteks oli saade rasedast mehest.
Nägin küll poole pealt kuna tulin pilatesest, aga põnev oli ikka.

Tegelikult oli selle mehe puhul tegemist looduse anomaaliaga. Lihtsalt see inimene nägi mees välja, kuid sisemiselt oli naine. Alguses oli kummaline näha meest suure kõhuga, kuid silm harjus ruttu. Samas on ju mitmetel meestel ees sama suur õllekõht, seega vahet ju pole, mis seal kõhus on :) Ühtlasi oli mehel toetajaks kõrval ka ta omaenese naine, kes ta ka viljastas (kasutati doonorisa). Milline koostöö! Hiljem aitas abikaasa ka last imetada.
Laps sündis muidugi loomulikult, sest see oli mehe soov. Võttis küll kaua aega. Kõrvalolevad ämmaemandad imestasid, et see on üks vaiksemaid sünnitusi, sest mehe suust ei tulnud kokkutõmmete ajal piuksugi. Muidugi kõige viimastematel tundidel lülitati kaamerad välja, et perele privaatsust anda. Ja terve laps oligi sündinud. :)

Kusjuures see mees rääkis, et ta on kohanud mitmeid mehi, kes oleksid täitsa nõus naise eest (kui naine ei saa) last ise kandma. Ja miks mitte lubada meestel sünnitada ja neid selles veel toetada. Eriti kui nad seda ise soovivad.
Ma nimetaks seda väljaspool karpi mõtlemiseks.

Aga muidu on inimestel tänapäeval ikka paljuga vaja kohaneda - kõigepealt geiabielud või üldse kooselud ja vahele rida teisi asju ja nüüd siis mehed sünnitamas :) Kuhu se maailm niiviisi jõuab? ...... Paradiisi, kus kõik on õnnelikud kuna saavad olla need, kes tahavad? :D

Pidevalt toimub midagi

Jõulumuusikat siit

Täna toodi meile kuusk. Õhtul läheb ilmselt kaunistamiseks :) Järgmisel nädalavahetusel pidi olema suur õpruskonna kogunemine - 9 täiskasvanut, 9 last ja 8 koera :)
Mul endal on 7 päeva lennuni :)

Täindus: Kuna blogspot ei tahtnud millegipärast mu postitusi kirjutamise päeval üles laadida, siis nüüdseks on lennuni 3 ja pool päeva (kui arvestada, et tänane päev on alles alguses :))

Tegelikult tuli eile üks naaber hilisõhtul ukse taha koputama. Ma ei olnud esialgu kindel, et asi normaalne on ja lootsin, et ta ära läheb. Ei läinud. Ust avades paluti kenasti sinepit laenuks :)
Ega ma siis kade asju laenama ole :) Vahepal jõudis naaber meie väikest kutsat kiita ja soovi avaldada, et vb kunagi saab tema spanjeliga paaritada :) Ega ma siis ka ometi kade polnud :)
Aga tegelikult otsis naaber pereisa.

Täna jälle üksi kodus olles tuli naaber sinepit ära tooma. Lubas uue isegi asemele. Nüüd siis jõudis juba nime ka küsida ja riiki kust pärit :) Aga ta oli seal ikka pereisa pärast.

Juhtub ikka asju :)

Loen siin muudkui tarku raamatuid

Huvitav kuhu see mu lõpuks välja viib :)
Loodan, et teil hiljem ikka jätkub minuga teemasid, millest rääkida :)

Tänase parim mõte on see, et elu seatud situatsioonides/olukordades pole läbikukkujaid. Sa lihtsalt teed neid eksameid nii mitu korda kui lõpuks midagi kasulikku nendest õpid :)

Ühesõnaga kui tabad end järjekodselt mõttelt, et miks need asjad ikka minuga juhtuvad, siis järgmine kord mõtle, et kas sul on sealt midagi õppimata jäänud.

----------------------

Tore jõululugu on siin

Tehke järgi!

Pisikene tüdruk teeb omale nüüd ise lipsusõlme. Minu meelest täiesti super!
Tüdrukud, tehke järgi :)

PS! Ma endale pole veel lipsusõlme tegemist katsetanud, aga teistele tegemises on juba meister :) Seega üks samm veel võtta :)

Inspiratsioon*

Pidin just ennast magama kerima, aga tuli hoopis Mõte. Mõte on kogunenud tänaste blogi ja raamatu lugemiste, kogetu ja kuuldu tulemusena.

Viimastel aegadel olen päris palju mõtisklenud meheks ja naiseks olemise üle. Täpsemalt siis, et mis rollid keegi on endale võtnud, kes on kuskohas allasurutud või eemale tõrjutud ja missugused on ühiskonna poolt peale surutud normid. Ma ei taha nüüd öelda, et olen kujunev feminist. Tegelikult mine tea, kellegi normide järgi võibolla olengi, aga ise ennast sinna küll ei liigitaks. Võtan endale lihtsalt vabaduse niimoodi mõelda :) Samas mulle meeldib, et mehed on dzentelmenid ja naised on naiselikud, aga mitte abitud, allasurutavad ja mängitavad/manipuleeritavad.



Aga, et nüüd teemaga jätkata, siis... Mõte! Mõte seisnes selles, et tänased naised vajavad enda kõrvale enesekindlaid mehi ja seda tegelikult ka enesekindlaid, mitte sellena vaid näivaid. Kas enesekindel mees vajab vinget autot, tööposti, maja, reise selleks, et tänapäevaseid enesekindlaid naisi võluda? Minu meelest pole siin üldse kahtlustki, et tänased naised on palju rohkem enesekindlamad (muidugi kui neil lastakse seda olla ja nad (naised) ise seda taipavad), teadlikumad ja võiks öelda, et isegi huvitavamad kui naised vanadel aegadel (siinkohal ei taha ma liiga teha ühelegi vanaemale, sest kindlasti on nemadki hakkama saanud vingete tegudega). Kõige selle põhjuseks on lihtsalt ajastu. Naistel on lihtsam haridust saada ja ennast tööelus proovile panna ning isegi karjääri teha :)

Oma vaatleja kogemuste põhjal aga võiksin öelda, et mehed pole uute tuultega küll kaasa tulnud (või siis vähemalt Eestis). Tundub, et meestele on sisse kodeeritud ikka veel vana nägemus ühest heast naisest, mis väljenduks järgmiselt. Tulen koju, kodu puhas, lapsed puhtad, teen lastele korra pai, lähen söön sooja õhtusöögi, naine askeldab, hea kui ometi rääkima ei pea, lõpetan söögi, sulgun teleka või arvuti taha, teen piinatud näo kui midagi tegema palutakse, õhtu lõpeb püüdlikult kammitud ja lõhnastatud naise kõrval. Ma ei saa aru, mis nauding on kodus omada hiirekest, kes ootab ammuli sui su harvu sõnu (käsklusi) ja täidab võib olla visuaalsel vaatlusel su ilumeele?

Eks muidugi naine, kes võtab Sind kui võrdse partnerina, soovib sinuga rääkida ja arutada nii igapäevastel kui ka igavikulistel teemadel, ootab Sinult vastutust, hoolitsust, toetust, sallivust, et seda ka Sulle vastu anda, ehmatab vist tõesti ära. Seetõttu ongi meil hetkel just need probleemid ühiskonnas. Kusjuures ega mehed sealjuures ise ka õnnelikud ole. Lihtsam on endasse süüvimise ja muutumise asemel võtta ette veidi värskem eksemplar, et sama teed uuesti käia.

Ma üldse ei taha nüüd jätta muljet, et pall on vaid meeste poolel. Eks naistel on ka omad probleemid. Näiteks see, et miks poisse üles kasvatades räägime, et nad ei tohi nutta ja nad peavad olema tugevad, miks hellitame neid liialt ja miks tekitame neis tunde, et nad pole vajalikud ning mehed on sead ja selleks ka jäävad.



Nüüd kaldus teema jälle kõrvale. Tegelikult tahtsin rääkida veel enesekindlusest. Nimelt mulle tundub, et mainitud omadus on suurim kingitus inimesele endale ning on ühtlasi kõrvalt vaatajale nauditav vaadata. Miks mitte veeta oma elu inimestega, kes on nauditavad? Ühtlasi tähendaks enesekindlus seda, et sa tead, kes sa oled, mida tahad, mis on oluline ja mis mitte ning selle põhjal saab teha edasisi kompromisse (kui nüüd veidi sügavamalt mõtiskleda, siis elu on üks suur kompromiss :)). Kellegi väärtus ei vähene kui lähed kompromissidele, eriti kui sa tead, mis sa oled ja mis on oluline. Ühiskonna poolt peale sunnitud või külge poogitud mõtted võivad siinkohal väga pealiskaudseks osutuda ja ei pruugi tähendada just sinu olemust.

Kokkuvõttes tahaks veel öelda, et naised, ärge kartke enesekindlad olemast!
Mehed, ärge kartke või suruge alla enesekindlust naiste juures! Te ei kaota sellega midagi, pigem võidate.

*üks maailmaparanduslik mõte :) Üdini positiivne.

TV

Siin, härrastemaal, on esile tulnud paar asja, mis esialgu nõutuks teevad või siis mingis suunas üllatavad.
Üks on näiteks see, et üldiselt pole telekast muhvigi vaadata. OK, ok oma lemmikteemal ehk siis kinnisvara ja remont, on ikka, aga suht vähe ikkagi. Mu meelest võiks neid igatahes rohkem olla. Põnevad on ju.
Aga muidu, ei ole telkust midagi tulemas. Filmid on ka sellistel teemadel, mida ma ei fänna ja paremal juhul jätan vaatamata ning poen varem voodisse. Seetõttu olengi siin suure vaba aja hulga ees nõutu. Kui nüüd pereisa ettevõttes mulle kaks korda nädalas tööd ka pole (nagu juhtus eile), siis olen ju puhta vaba aja uputuses.
Eks tuleb endale midagi välja mõtlema hakkata. Valikus on võimalused - raamatukogu püsikasutaja, uue teema/aine õppimine või lisatöö. Eks tegelen nende teemadega lähiajal, et uueks aastaks oleks plaan olemas. Selles mõttes, et siinne elu on küll jätkuvalt lill, kuid mingil hetkel läheb ju läägeks. Tahan asjalik, kasulik ja eesmärgipärane olla :)

-------------

Ostsin siin endale nn talvesaapad ehk siis Eesti mõistes pigem sügisesed. Neil on nii 3-4 cm konts. No täitsa lõpp. Nii imelik on käia. Hakkasin mõtlema, et olengi ju kevadest saadik madalaid jalanõusid kandnud. Kohe tunned, kuidas selg saab oma koormuse.
Hetkel loodan, et siin ei lähe nii külmaks, et peaksin omale soojema mantli muretsema. Nimelt olen valikuga kergelt tutvunud ja tundub, et inglaste lemmik värviks on must. Süda lihtsalt ei lase endale musta selga tõmmata. Loodan, et nad jõuavad vahepeal mõne värvilisema mantli juurde toota. :)

Mis juhtub kui oled kiire ...

... AutoCadiga joonestaja?

Juhtub see, et töö saab otsa ja nüüd istun siin ja lahendan oma vaba aega.
Tegelikult pole hullu. Saan vaadata oma lemmiksaateid kinnisvara ja hoonete arendamise teemal :)

Autoga sõitmisest

Täna roolis olles ja autoga koju orienteerudes tabasin ennast mõttelt, et olen autojuhi rolli päris hästi sisse elanud. Nimelt ei liigu ma peaaegu enam kuhugi ilma autota. Tegelikult ma ei saakski kuhugi jõuda autota ilma, et peaksin pikad matkad ette võtma, mis tähendab, et auto on mu elus päris tähtsal kohal. Kui eelmisel nädalal mu auto aku otsustas üles öelda ja ma seetõttu ühel päeval inglise keelde ei saanud, siis alguses ikka ehmatas ära küll.

Teiseks, hakkavad mind häirima autojuhid, kes liiguvad aeglasemalt või teevad imelikke manöövreid. See muidugi ei tähenda, et ma ise mõnikord nende sarnane poleks :) Teades enda aeglasevõitu sõidu põhjuseid ja olles avatud teiste võimalikele põhjustele, siis me ei saa kunagi kellegile öelda, et ta on .... , sest ta on otsustanud aeglasemalt sõita. Sa ei tea kunagi, mis võib selle juhtimisstiili põhjuseks olla. Võibolla on tal mingi tervisehäda, ta on siinkandis uus või autol on mingi probleem. Lihtsalt sul kui juhil pole mõtet ennast selle pärast siniseks vihastada, et keegi aeglasemalt sõidab. Naudi ise aeglasemat sõitu ja saad äkki aegagi ringi vaadata.

Üks õhtu ma täitsa imestasin. Tulin just väikese tüdrukuga balleti tunnist seda kitsast ja käänulist teed mööda õhtul pimedas koju ja üks dziip otsustas mulle ennast tagumiku külge liimida. St, et ta oli ikka väga lähedal ja ta tuled pimestasid mind, pluss veel see, et see oli mu esimene pimedassõit Inglismaal üldse. No muidugi olin ma alarmeeritud ja hoolikas, mistõttu ma sõitsin ka aeglasemalt. Ühel hetkel otsustas see dziip mulle alarmi lasta. No, ma kui ehmatanud kodanik üldse, pidin ehmatusest seisma jääma. No, pole just kena niimoodi teha. Õnneks järgmisel ristmikul pööras ta ära ja sain rahus edasi sõita :)

Tegelikult olen üldse avastanud, et ma pigem heameelega sõidaks siin rahulikult ja mõnuga ja igal ristmikul, ringristmikul jääksin pigem seisma ja vaataksin hoolega, et keegi mul ometi kahe silma vahele ei jääks. Kuid mõni sohver võib seetõttu sipelgaid jooksmas tunda. Oh well, juhtub :) Mul pole kuskile kiiret. Mõtlesin isegi välja anda sildi autole kleepimiseks sõnumiga - sõidan mõnuga või mul pole kiiret. Kujutan ette, et mõnel juhil paljast selle sildi nägemisest tõuseb paanika ja ta kaob kui tinavile mu tagant :)

Kolmandaks, mulle väga meeldib autoga manööverdada :) Parkimised on mõnikord kitsad ja satun diagonaalis jääma, kuid muidu on täitsa nauditav oma väikese noolekesega manööverdada. Kusjuures vasakpoolne liiklus pole hull midagi. Lihtsalt nõuab harjumist ja väheke mõtlemist. Isiklikult mulle tundub käikude vahetamine vasaku käega ka poole turvalisem, sest samal ajal saan rooli oma tugevama käega hoida.

Esialgu mul vist rohkem põhjuseid üles loetleda polegi. Kolm on tegelikult juba päris palju minusuguse senise autopõlguri poolt :) Loodan, et ma siin autoga liialt ära ei harju, et peaksin endale Eestis ka neljarattalise sõbra hankima.

Tegelikult ootan juba aega kui õhtul väljas valge on. Palju turvalisem jälle :)

Mõnsat päkapiku aega!