Autoga sõitmisest

Täna roolis olles ja autoga koju orienteerudes tabasin ennast mõttelt, et olen autojuhi rolli päris hästi sisse elanud. Nimelt ei liigu ma peaaegu enam kuhugi ilma autota. Tegelikult ma ei saakski kuhugi jõuda autota ilma, et peaksin pikad matkad ette võtma, mis tähendab, et auto on mu elus päris tähtsal kohal. Kui eelmisel nädalal mu auto aku otsustas üles öelda ja ma seetõttu ühel päeval inglise keelde ei saanud, siis alguses ikka ehmatas ära küll.

Teiseks, hakkavad mind häirima autojuhid, kes liiguvad aeglasemalt või teevad imelikke manöövreid. See muidugi ei tähenda, et ma ise mõnikord nende sarnane poleks :) Teades enda aeglasevõitu sõidu põhjuseid ja olles avatud teiste võimalikele põhjustele, siis me ei saa kunagi kellegile öelda, et ta on .... , sest ta on otsustanud aeglasemalt sõita. Sa ei tea kunagi, mis võib selle juhtimisstiili põhjuseks olla. Võibolla on tal mingi tervisehäda, ta on siinkandis uus või autol on mingi probleem. Lihtsalt sul kui juhil pole mõtet ennast selle pärast siniseks vihastada, et keegi aeglasemalt sõidab. Naudi ise aeglasemat sõitu ja saad äkki aegagi ringi vaadata.

Üks õhtu ma täitsa imestasin. Tulin just väikese tüdrukuga balleti tunnist seda kitsast ja käänulist teed mööda õhtul pimedas koju ja üks dziip otsustas mulle ennast tagumiku külge liimida. St, et ta oli ikka väga lähedal ja ta tuled pimestasid mind, pluss veel see, et see oli mu esimene pimedassõit Inglismaal üldse. No muidugi olin ma alarmeeritud ja hoolikas, mistõttu ma sõitsin ka aeglasemalt. Ühel hetkel otsustas see dziip mulle alarmi lasta. No, ma kui ehmatanud kodanik üldse, pidin ehmatusest seisma jääma. No, pole just kena niimoodi teha. Õnneks järgmisel ristmikul pööras ta ära ja sain rahus edasi sõita :)

Tegelikult olen üldse avastanud, et ma pigem heameelega sõidaks siin rahulikult ja mõnuga ja igal ristmikul, ringristmikul jääksin pigem seisma ja vaataksin hoolega, et keegi mul ometi kahe silma vahele ei jääks. Kuid mõni sohver võib seetõttu sipelgaid jooksmas tunda. Oh well, juhtub :) Mul pole kuskile kiiret. Mõtlesin isegi välja anda sildi autole kleepimiseks sõnumiga - sõidan mõnuga või mul pole kiiret. Kujutan ette, et mõnel juhil paljast selle sildi nägemisest tõuseb paanika ja ta kaob kui tinavile mu tagant :)

Kolmandaks, mulle väga meeldib autoga manööverdada :) Parkimised on mõnikord kitsad ja satun diagonaalis jääma, kuid muidu on täitsa nauditav oma väikese noolekesega manööverdada. Kusjuures vasakpoolne liiklus pole hull midagi. Lihtsalt nõuab harjumist ja väheke mõtlemist. Isiklikult mulle tundub käikude vahetamine vasaku käega ka poole turvalisem, sest samal ajal saan rooli oma tugevama käega hoida.

Esialgu mul vist rohkem põhjuseid üles loetleda polegi. Kolm on tegelikult juba päris palju minusuguse senise autopõlguri poolt :) Loodan, et ma siin autoga liialt ära ei harju, et peaksin endale Eestis ka neljarattalise sõbra hankima.

Tegelikult ootan juba aega kui õhtul väljas valge on. Palju turvalisem jälle :)

Mõnsat päkapiku aega!