Korraga on 6 nädalat läbi

Loen siin hoolega nädalaid ja juba on 6 nädalat maha tiksunud ja pikkast semestrist on alles vaid 7 nädalat. Mitte, et mul siin paha oleks. Kõik on kenasti ja tore, kuid tahaks juba midagi muud ka teha kui et lastega kodus olla ja vahel koolis käia. Rahutu vaim, noh! Ja tahaks näha rohkem inimesi, kellega ühendaks ka midagi rohkemat kui üks töö.
Samas on viimasel ajal pähe pugenud mõtted, et võibolla peaks välismaale jääma kauemaks keele praktika ja kogemuste mõttes. Tahaks midagi rohkemat kogeda ja ennast veelgi rohkem proovile panna. Nüüd on ju pealehakkamise suur hirm ületatud ja teed valla. Üheaegselt nende mõtetega tean kindlasti, et juulis tulen tagasi. See muidugi ei tähenda, et ma kunagi kuhugi veel minna ei taha. Eks vaatab, aega ju on :)

Ees seisavad nüüd 7 päeva ilma suuremate kohustusteta. Lastel on vaheaeg. Põhimõtteliselt võin selle ajaga peale hakata mida tahan, aga hea küsimus on mida? Ei ole üldse tunnet, et tahaks hetkel kuhugi seigelda. Londonisse võiks ju minna, aga millegipärast see suur linn ei kutsu mind üldse. Kohe üldse mitte. Eks ma lähen sinna mingil ajal ikka, päris nii ka ei taha ära tulla, et pole suurt linna näinudki. Ja mine tea, äkki hakkab mulle lõpuks meeldimagi :)

Igatahes esialgu on plaanis vaheajal palju lugeda, jalutamas käia, filme vaadata, natuke perele abiks olla, veidike poodides kollata (teatud pidulik kleit tuleb üles leida), teiste aupairidega midagi ette võtta ja inglise keelt peaks ka üle vaatama ja kordama hakkama. Sel semestril pole enam seda entusiasmi, et küll õpiks. Täitsa võimalik, et minu puhul on see nn aasta alguse sündroom - alguses ei saa vedama, siis pidama. Aprillis enne kevadvaheajale tulekut tuleb kirjutamise eksam teha. Selleks ajaks tuleb end vormi ajada.

Selline aeg siis siin.

Edu!

Mu kingitus pereisale oli igati edukas. Meeldis kõigile :)
Mul on hea meel, et sain raami välja vahetatud. Hea meel ju korras asja inimestele kinkida :)

Pistsin just pea aknast välja

ja kuulsin üksikut traktorit kuskil möllamas ning linnukest üle vaikuse siristamas. Lisaks avanes järgmine pilt.
Kusjuures see on üle nädala kõige lumisem pilt mu aknast vaadates.

Pidin täna kooli eskursiooniga Londonisse Parlamendi hoonet vaatama minema. Hetkel olen väga kahtleval seisukohal kas üldse saan kodust välja.

Mul on väga hea meel, et mul oli oidu teisipäeval lähedal asuvas linnakeses ära käia ja pereisa kingituseks pildiraam ära osta. Kusjuures selgus ka see asjaolu miks ma ei saanud seda tärnikest eelmisel pildiraamil näha. Tärnike oli nimelt nurga kaitse varjus. Hea meel oli ikka teada, et ma pole kanapime. :)

Mida teevad inglased praegu?

Muidugi nad teevad lumememmi igale poole kuhu on võimalik :)

Lumine Inglismaa

Eesti tingimustes täitsa normaalne lume kiht, kuid inglased pole sellist sadu näinud 18 aasta jooksul. Inimesed on seetõttu sunnitud jääma koju, kaubaautod ei sõida ja prügiautodki. Ühesõnaga riigiline seisak. Regiooniti on veel inimesi kes ikka üritavad tiheda lume ja jääga võidelda, kuid vean kihla, et suurem osa elanikest lihtsalt naudivad looduse poolt pakutud ekstreemsust.
Käisin eile väljas pildistamas ja kohtasin küla peal teisigi, kes pilte tegid. Üks naine pidi ülemusele tõestama, et ta ei ole tööl, sest ta ei saa kodust välja. Üks mees pildistas lihtsalt niisama.
Eile sai perega isegi kelgutamas käidud. Ei uskunudki, et pann nii kiiresti võiks tagumiku all libiseda :) Vahva oli igatahes.
Ekstreemsuste ajal elan siin.