Katsetus koduvideo vallast koos koertega

Tahtsin pildile saada hetke kuidas väiksem koer selle nööri otsas oleva palliga mängib (ma ei tea kuidas seda nimetatakse). Natuke sain ka, hetk hiljem läks neil omavaheliseks mänguks. Videot vaadates peate veidike oma pead pöörama, sest kogemata juhtusin filmima fotokas külili asendis ja nüüd ma ei tea kuidas seda õigeks keerata. Loodan, et saate pildilt toimuvast ikka aru :)

Aga hullud helluse lembesed on küll. Täna oli tervelt viie minutiline sessioon nendega. Kõigepealt sättis väiksem koer end mulle selili sülle, käpad laepoole ja seejärel tuli suurem koer mu kõrvale samasse asendisse. Mis mul siis ikka teha oli kui neid sügada. Eks nad olid sellega hullult rahul ka :)

Nädalavahetus Stonehenge`is ja Salisburys

Stonehenge üle traadi

v

Mobiil-giid ja "rippuvad kivid"
Kunstnike visioon olnust
Salisbury luiged
Atmosfäär ehk mõnus koos eksisteerimine
Park, majad ja päikest nautivad inimesed. Ahjaa, hispaanlased kandsid sel päeval pakse jopesid ja mütse :)
Värav
See kõrge torniga kirik
Kes on pildil?

Lihtsalt ilus vaade teisele kirikule

Kuna nüüdsest on mul siin vaid loetud nädalavahetused veel olla, siis tuleb ikka iga kord uurimisretk või midagi muud põnevat ette võtta. Sel korral sai käidud Stonehenge`i ja Salisbury`t külastamas. Esimest teavad arvatavasti kõik, teine on lihtsalt üks ilus linn esimese läheduses.

Stonehenge` üllatas alguses sellega, et ta paiknes tuuletele avatult keset põldu (see päev iseeenesest oli ka väga tuuline) ja ühtlasi oli talle ka võrkaed ümber tõmmatud, et niisama kergelt ja ilma raha maksmata talle enam ligi ei pääsegi. Kui teised rahuldusid üle võrkaia kiikamisega, siis mul ei tulnud see kõne allagi, et ma seda kuulsat kivihunnikut ise oma silmaga vaatama ei lähe. Kokkuvõtteks ütleks, et ma ei kahetse üldse. Täitsa põnev oli. Vahva oli ka see, et kohalik National Trust (riiklik ettevõte, mis tegeleb arvukate inglismaa vaatamisväärsuste haldamise ja arendamisega. Kusjuures vaatamisväärsuste alla kuulub kõik inimese poolt tehtud ja looduse poolt kujundatud) on leidnud kihvti innovatiivse idee ja pakub igale külastajale isiklikku giidi mobiili sarnase seadeldise näol (paistab ka ühel pildil). Kui sa peaksid juhuslikult sattuma Stonehenge`i lähedusse ja arvad, et kõik inimesed kukuvad sinna jõudes kohe sõpradele helistama ja suurustama, et vat kus mina nüüd olen, siis tegelikult nad lihtsalt kasutavad loodud võimalust ning kuulavad virtuaalset giidi.
Iseeensest oli põnev kuulda neid erinevaid müüte ja võimalikku ajalugu ning mõtiskleda, mida vana aja inimesed selles ringis küll läbi viisid. Meelde jäi fakt, et kui Stonehenge ise on väga eriline ehitis, siis kogu ümbritsev loodus oma taimedega on ka seal väga eriline ja harukordne. Veidi kahju oli, et kui vanasti sai veel kive veel oma käega katsuma minna, siis nüüd on sinna ümber tõmmatud nöörid ning tuleb leppida kaugelt imetlemisega. Lugesin hiljuti artiklit ühe pahase vanapapi kohta, kes oli läinud Stonehenge`ile protesteerima selle vastu, et inimestel ei lasta enam kive kätega katsuda. Mnjah, keelatakse ka see lõbu ära. Kusjuures papile tahetakse liginemiskeeld teha.

Ühtasi sain kinnitust ka asjaolule, et see osa Inglismaast kuhu ma olen sattunud on väga pika ja müstilise ajalooga. Lisaks sellele on ta ka praegusel ajal veidi müstiline koht. Nimelt on siin ümbruskonnas mitmeid vanu ja saladuslikke ehitisi. Mainiksin ära Stonehenge`i, Avesbury (see teine kiviringiga koht), The Ridgeway (iidne tee, mille kõrval me praktiliselt elame), The White Horse Hill (Valge Hobuse Mägi, mille valge hobune sümboliseerib ka midagi, aga keegi pole kindel mida). Lisaks on neid müstilisi kohti veel, kuid nendesse pole ma veel jõudnud, seega jätaks hetkel nimetamata. Kui ma alguses vahepeal kahtlesin, et oleks ju võinud Londonisse ennast smugeldada, siis seda ma enam ei tee. Arvan, et mul on vedanud, et sellesse Inglismaa osasse sattusin :)

Aga läheks nüüd tagasi Salisbury linnakese juurde. Ilus linn on. Läksime eelkõige sealset kõrge torniga kirikut vaatama. Sisse ei läinud kuna taheti piletit, kuid klõpsisime fujees mõned pildid. Liskas tegime väikese jalutuskäigu linnas. Mulle nii meeldib sinne atmosfäär. Tahaks õudsalt seda piltidele jäädvustada, kuid pilt pole ju ikkagi see, mis selles olemine. Hetkel on siin ju veel eriti ilus kuna kõik on juba roheline, lilled õitsevad, inimesed naudivad ilusat päeva ja on muidu ka sõbralikud. Ahjaa, mis mulle Salisbury juures veel eriti meeldis on väike ojake, mis läbi linna voolas ja mis kohalikele lindudele väga mõnusaks elupaigaks on saanud. Nagu näete oli seal ka suuremal hulgal ilusaid, graatsilisi luiki.

Sellest seiklusest siis kõik :)

Vahvad juhtumused

Kui aprilli alguses Eestisse tulin, siis mingil hetkel oma kohvrit oodates hakkasin mõtisklema, et mida peaks tegema, et maabudes minu kohver esimeste seas lindilt tuleks. Kas selleks peaks mingil teatud ajal check inni sattuma, et ta teiste kohvrite seas õigesti paigutuks ning lennukist maha võttes kõige peale jääks? Ühesõnaga mõtteks see jäi. Nüüd siis Londonis maandudes ei uskunud ma oma silmi kui tõesti mu kohver oli esimeste seas. :)

Pühapäeval Inglismaa koju jõudes sättisin oma mobiili äratuskella kella 7ks äratama. Pidin kella 8 ajal alles alla minema. Kuulsin esimest kella ja võibolla teistki, kuid siis oli äkki kell 8. Suurest ehmatusest kargasin voodist püsti ja hakkasin kuulatama võimalikke lähenevaid samme, kes tuleksid mind äratama. Suures ähmis oli isegi hea meel, et neid veel ei olnud. Kiiresti, kiiresti sain ka hambad pestud ja õiged sokid sahtlist leitud. Käekella käele pannes sain alles aru, et mul oli ju mobiilis Eesti aeg ja mul on tunnike vähemalt veel magada :)

Puhkus läbi > taas puhkama

"Puhkus" Eestis sai üleeilsega läbi. Olen nüüdsest tagasi Inglismaal, et taas puhata :) Olen ju juba kord rääkima hakanud, et siinne elu on kui puhkus, siis sellena ma seda olemist siin järjest rohkem ka võtan. Ja mis saabki toredam puhkus olla kui keset päeva saab aiatoolis päikest nauditud või koertega jalutama mindud.

Eestis oldud aeg oli ülimõnus, kuigi kummalisel kombel sai väga kiiresti otsa. Vaevalt sain jalad Eesti pinnale kui juba tuli hakata pagasit sorteerima, et võimalikult väheste asjadega tagasi sõita. Kuid sellegipoolest sai tehtud mõnusalt palju - sünnipäeva peetud ja sõpru külastatud, teatris käidud ja jaapani animet vaadatud (kusjuures mulle tuli üllatuseks, et jaapanlased ka nii palju ropendada oskavad), suvila lapikest okstest puhastatud, tüdrukute õhtut organiseeritud, juuksuris käidud ja õde assisteeritud. Muidugi oli mu puhkuse peasündmuseks õe pulm, mis oli suguvõsas kindlasti tõeline sündmus. Tänapäeval pole ju tavaline, et keegi teeks 100 inimesega ja printsessikleidiga pulmad, kus tantsitakse varaste hommikutundideni ja päikesetõus võetakse vastu saunas. Jäin isegi varaste hommikutundideni toredat seltskonda nautima ja suurest elevusest suutsin vaid paar tundi hommikul magada kuni vägisi tuldi üles ajama. Ahjaa, teadmata põhjustel võitlesin endale välja ka pruudikimbu. Pole vist vaja mainida, et olin vägagi üllatunud :)

Reis Inglismaale möödus vaikselt vegeteerimise tähe all. Olin ju täiesti läbi ja magamata, lennuki istmele vajudes jäin vist kohe poolunne ja rahulikult selles seisus vegeteerides läks reis päris kiiresti. Pärast maandumist väljapääsu oodates võttis laulu üles inglise koolinoortest koosnev koor. Muidugi teenisid sellega endale kuulajate aplausi. Ja seejärel veel väheke rongis vegeteerimist ja unega võideldes, et ometi mitte magama jääda ja vajalikust jaamast mööda põrutada, ning olingi kohal :) Olin juba ette nii väsinud, et ei saanud arugi kui väsitav vahel see kärutamine mööda Euroopat olla võib. Kosun siin nüüd vaikselt :)

Aga nüüd hakkan tasapisi lugema nädalaid päriseks tagasitulemiseni ja tegema plaane, mis kõik kohad tuleb enne ära tulemist läbi käia. Lisaks tuleb vaikselt hakata plaanima suviseid tegemisi (teate ju küll, et suvi läheb kiiresti) ja hoidma pöialt, et kõik soovitu ja plaanitu ka teiste plaanidega sobiks :)

Järgmiste kirjutamisteni!

Kingitustest

Kuna mul hakkab vanemaks saamise kuupäev järjest kiiremini kohale jõudma, siis mõtlesin (tegelikult isegi eeldasin), et varsti avastavad selle ka teised ning hakkavad pärima mu kingioovide kohta. Mõningad mõtted on mul nüüdseks peast läbi käinud ning parimad nendest on ka meelde jäetud. Samas tundub, et selliste konkreetsete asjade tahtmine kingitusteks läheb aastatega järjest keerukamaks. Eks kogutud varandus ja asjade hulk ka kasvab elatud aastatega ja siis ühel hetkel tundub, et nüüd oleks nagu kõik olemas ja nagu ei tahakski enam midagi juurde. Aga samal ajal küsijad ikka küsivad ja ootavad vastust. Tekita omale lausa väevõimuga vajadus mõne kingitava asja järele ja kusjuures on oluline, et ta ka väga kallis ei ole. Ei tahaks ju vaesele kinkijale eluagset traumat või võlga tekitada. Aga mis saab siis kui mul on kallis maitse või mu soov osutub esialgsel vaatlusel täitmatuks. Tegelikult tahaksin näha inimest, kes mu esialgse mõeldud soovi täide viiks :) Mu esialgne soov tekkis sellest, et ma avastasin, et mul ei ole hetkel mitte mingit vajadust mingite konkreetsete vidinate järele ja siis ma soovisin, et palun kingitagu mulle midagi suurt ja ilusat, mis kestab kauem kui kinkimise hetk ja mille saamisel midagi muutub. Nuputage siis, kuidas nende kriteeriumite alla mahtuda.

Kusjuures soovi kirja panek tõi mulle selguse. Nimelt on mu südamesooviks saada kingiks asju, millel on oma lugu, oma põhjendus, mis on ühtlasi kinkija poolt korralikult lahti seletatud või siis asju, mis on kinkija enda või kellegi teise poolt käsitsi tehtud või siis nn "seiklus paberil". Viimane tähendab seda, et üks kinkija poolt üle antud kaart tähendab mulle kui kingisaajale edasisi seiklusi või ootust (olgu see siis kinkekaart kuhugi, ajakirja tellimus, pilet kuhugi või seiklus vabas looduses). Tegelikult minu puhul on alati heaks kingiks ka raamatud (aga oleneb teosest).
Omale serviisi, pokaale või lusikaid jõuan ma endale elu jooksul kindlasti muretseda, ära selle pärast muretse (kui ma pole sulle just kindlat nõudmist esitanud olles kindel meie maitse ühtivuses). Ahjaa, oleksin ka väga tänulik kui keegi mulle puuga pähe annaks ja suunaks mind alale, mis paneks mu südame põksuma ja käed tegutsema. Hetkel on kõik kuidagi sassis ja suunatu. Seni olen selle seisundi pannud oma kapsastumise kogemuse alla. Nii et palun ootan teie panust mu teele aitamisel :) See muudaks paljugi.

Oma soovi lahti mõtestamise tagajärjel pole enam üldse imelik, et endale sünnipäeva puhul kohalikus kolledzis klaverimängu õppimise kursustele koha broneerisin. On ju ka see nn "seiklus paberil". Üks kinnitus paberil tähendab 10 nädalat uue oskuse omandamist. Olen rahul :D

PS! Juba teist ööd magan kingitus voodi all. Pere poolt siis. Põnev.