Nädalavahetus Stonehenge`is ja Salisburys

Stonehenge üle traadi

v

Mobiil-giid ja "rippuvad kivid"
Kunstnike visioon olnust
Salisbury luiged
Atmosfäär ehk mõnus koos eksisteerimine
Park, majad ja päikest nautivad inimesed. Ahjaa, hispaanlased kandsid sel päeval pakse jopesid ja mütse :)
Värav
See kõrge torniga kirik
Kes on pildil?

Lihtsalt ilus vaade teisele kirikule

Kuna nüüdsest on mul siin vaid loetud nädalavahetused veel olla, siis tuleb ikka iga kord uurimisretk või midagi muud põnevat ette võtta. Sel korral sai käidud Stonehenge`i ja Salisbury`t külastamas. Esimest teavad arvatavasti kõik, teine on lihtsalt üks ilus linn esimese läheduses.

Stonehenge` üllatas alguses sellega, et ta paiknes tuuletele avatult keset põldu (see päev iseeenesest oli ka väga tuuline) ja ühtlasi oli talle ka võrkaed ümber tõmmatud, et niisama kergelt ja ilma raha maksmata talle enam ligi ei pääsegi. Kui teised rahuldusid üle võrkaia kiikamisega, siis mul ei tulnud see kõne allagi, et ma seda kuulsat kivihunnikut ise oma silmaga vaatama ei lähe. Kokkuvõtteks ütleks, et ma ei kahetse üldse. Täitsa põnev oli. Vahva oli ka see, et kohalik National Trust (riiklik ettevõte, mis tegeleb arvukate inglismaa vaatamisväärsuste haldamise ja arendamisega. Kusjuures vaatamisväärsuste alla kuulub kõik inimese poolt tehtud ja looduse poolt kujundatud) on leidnud kihvti innovatiivse idee ja pakub igale külastajale isiklikku giidi mobiili sarnase seadeldise näol (paistab ka ühel pildil). Kui sa peaksid juhuslikult sattuma Stonehenge`i lähedusse ja arvad, et kõik inimesed kukuvad sinna jõudes kohe sõpradele helistama ja suurustama, et vat kus mina nüüd olen, siis tegelikult nad lihtsalt kasutavad loodud võimalust ning kuulavad virtuaalset giidi.
Iseeensest oli põnev kuulda neid erinevaid müüte ja võimalikku ajalugu ning mõtiskleda, mida vana aja inimesed selles ringis küll läbi viisid. Meelde jäi fakt, et kui Stonehenge ise on väga eriline ehitis, siis kogu ümbritsev loodus oma taimedega on ka seal väga eriline ja harukordne. Veidi kahju oli, et kui vanasti sai veel kive veel oma käega katsuma minna, siis nüüd on sinna ümber tõmmatud nöörid ning tuleb leppida kaugelt imetlemisega. Lugesin hiljuti artiklit ühe pahase vanapapi kohta, kes oli läinud Stonehenge`ile protesteerima selle vastu, et inimestel ei lasta enam kive kätega katsuda. Mnjah, keelatakse ka see lõbu ära. Kusjuures papile tahetakse liginemiskeeld teha.

Ühtasi sain kinnitust ka asjaolule, et see osa Inglismaast kuhu ma olen sattunud on väga pika ja müstilise ajalooga. Lisaks sellele on ta ka praegusel ajal veidi müstiline koht. Nimelt on siin ümbruskonnas mitmeid vanu ja saladuslikke ehitisi. Mainiksin ära Stonehenge`i, Avesbury (see teine kiviringiga koht), The Ridgeway (iidne tee, mille kõrval me praktiliselt elame), The White Horse Hill (Valge Hobuse Mägi, mille valge hobune sümboliseerib ka midagi, aga keegi pole kindel mida). Lisaks on neid müstilisi kohti veel, kuid nendesse pole ma veel jõudnud, seega jätaks hetkel nimetamata. Kui ma alguses vahepeal kahtlesin, et oleks ju võinud Londonisse ennast smugeldada, siis seda ma enam ei tee. Arvan, et mul on vedanud, et sellesse Inglismaa osasse sattusin :)

Aga läheks nüüd tagasi Salisbury linnakese juurde. Ilus linn on. Läksime eelkõige sealset kõrge torniga kirikut vaatama. Sisse ei läinud kuna taheti piletit, kuid klõpsisime fujees mõned pildid. Liskas tegime väikese jalutuskäigu linnas. Mulle nii meeldib sinne atmosfäär. Tahaks õudsalt seda piltidele jäädvustada, kuid pilt pole ju ikkagi see, mis selles olemine. Hetkel on siin ju veel eriti ilus kuna kõik on juba roheline, lilled õitsevad, inimesed naudivad ilusat päeva ja on muidu ka sõbralikud. Ahjaa, mis mulle Salisbury juures veel eriti meeldis on väike ojake, mis läbi linna voolas ja mis kohalikele lindudele väga mõnusaks elupaigaks on saanud. Nagu näete oli seal ka suuremal hulgal ilusaid, graatsilisi luiki.

Sellest seiklusest siis kõik :)