Sügise algus mesitarus

Eile said siis alguse ka askeldused meie mesitarus. Esimeseks proovikiviks oli ametipulkade jagamine. Õnneks või kahjuks kaklemiseks ei läinud ja kindlasti võib öelda, et pulgad viisid koju parimad. Loodan, et mitte eksponeerimiseks vaid nendega osatakse ette võtta ka midagi kasulikku.

Ise viisin kaasa ka ühe paraja tüki...nii sisse elamiseks või nii.... Nagunii tahaks lõputöö jõuluks ära saada.

Et hommik algaks muigega

See olla tõesti sündinud lugu:

Kord olla orkester tahtnud teha dirigendile tünga. Viimane olnud seljaga orkestri poole kui äkki trummimees sai maha ühe vägeva trummisoologa.
Dirigent olla ümber pööranud ja küsinud: Kes tegi?

Võta siis kinni...dirigent või asi :)

Arhitektid olge normaalsed!

Ja tehke normaalseid maju....
Viimasel ajal taas palju käsitletud teema meedias...eriti vastavalt Tartu Kaubamaja valmiduse astmele.

Aga eks ta ole üks kole asi tõesti (see valmiv Kaubamaja).
Esiteks, mõjuvad väga võõralt need peldiku plaatidega kaetud pinnad, mis tõesti tekitavad tunde, et kohe-kohe on avanemas silmale ka potid isiklikult. Jube! Oleks siis värvilinegi vms.
Jääb vaid loota, et kunagi kattub hoone hunnikute viisi reklaamiatribuutikaga, et äkki siis ei jää see kole hall sein domineerima.
Teiseks, ei sobi see arhitektuur üldsegi linna pilti. Eriti riivavad silma need sambad. Ok, hoiavad küll maja püsti, kuid nad pole ju Tartule üldsegi omased, välja arvatud vaid ülikooli peamaja fassaad.
Kolmandaks ei arvestanud selle hoone looja vaatega, mis hakkab avanema Vanemuise esiselt platsilt jõe poole vaadates. Nüüd hakkab sealt paistma vaid Kaubamaja katusepind. Õnneks on plaanis sinna rajada mingi pargitaoline asjandus, mis päästaks õudse vaate torudele.

Igatahes...jama.
Miks ei võiks mõni asi olla ilus!?

Põrkuvad ego-tripid korteris nr 6

Nii, nüüd on siis aeg nii kaugel, et algamas on taas kool. See tähendab seda, et kõik muidu kadunud inimesed hakkavad Tartusse vaikselt tagasi tilkuma. Nii jõudis ka mu tulevane nn elukaaslane-sõbranna ka Tartu. Kukkus kohe koristama ja ümber sättima.
Kohkusin päris ära tema energilisest tegutsemislustist ning seejärel kohanedes püüdsin selles suures ümberkorralduses ise ka kaasa lüüa.
Igatahes on nüüd tuba ümber tõstetud ja tehtud ka mõned plaanid edasiseks. Loodame igatahes parimat :)

Eks tegevuse käigus juhtub ka ikka midagi. Nimelt sai muretsetud valge sanitaarsilikooni asemel hoopis punane :P Kes siis poes oskas potsiku alla vaadata ja värvi kontrollida. Nii, et me siis nüüd otsime kedagi, kellel on plaanis teha endale punast vannituba või muud sanitaarset ruumi :P

Punane silikoon ruulib!

Hommikused ehmatused

hommikul kostis teelt TUUT...ja muidugi hüppas Ef ehmatusest õhku. Süda jättis ka löögi vahele.

Mõtlesin juba teab, mida, AGA.......tuli välja, et see oli kõigest mu hommikune tüütu austaja/fänn- vanamees, kes üritas sel viisil tähelepanu võita. Küll ta siis püüdis veel auto peeglist tagasi kiigata.

Päris jube tegelikult. Kui ta niil kavatseb jätkata, siis varsti olen sunnitud tööle tulema juba bussiga, mis oleks kahju kuna need hommikused jalutused on mul juba harjumuseks saanud. Samas ei tahaks küll mingi automaniaki poolt rohkem ahistatud saada. Njah, võibolla poleks asi selline kui ta noorem oleks...... aga sellel teemal ma rohkem ei spekuleeri :)

Eks, homme hommikul siis näeb......

Hellikust kass,
Näu

Lätis meheds Tartus

Nii, meil on siin külas Riia harukontori mehed (õigemini noored mehed). Naised juba jõudsid ära rääkida, et nii ja naa moodi ilusad. Kohale jõudes olid kõik vägagi tavalised.
Eriti kena pidi olema üks uus poiss, aga noh...selliseid eesti küll.
Vb lootsin rohkem lõunamaist ilmet, aga need 200 kilti vist eriti ei mõjuta küll.

Jõudsin juba natuke karta, et äkki parseldab boss mu kuidagi maha...kunagi nad seda juba lubasid.

Käisime siis nende meestega (pluss meie mehad ja mina) Tartu Maja betoonitehases. Täiesti huvitav oli. Said ikka aru, mida olid õppinud ja kuidas asjad käivad. Kevadel õppisin ju seda ainet kui müstikat...kuskil on need vardad ja trossid ja mis need sarrused veel on..... Aga eks ütleb ka vanasõna, et oma silm on kuningas.
Küll neil Lätis meestel oli huvitav, sest just oli töösse läinud nende projekteeritud detailid. Oh, seda pildistamist ja rõõmu.

everyns

Häda nimega

Töötan ühes mõnusas kollektiivis. Inimesed on lõbusad ja toredad. Kõike saab siin alati naljaga võtta. Vahel tuleb sekka ka paar krõbedamat nalja (ikkagi ju enamuses mehed), eks ma siis näitan neile natsa kurjemat nägu ja elu läheb jälle edasi.

Meil on firmas kombeks, et iga hommiku alustame ühe laua taga. armas komme ja veel toredam on see, et kõik peavad sellest kinni ning on olemas ka motivatsioon mitte tulla poole päeva pealt, kuna su puudumine oleks kohe märgata.

Ühel hommikul siis tuli jutuks, et kas sekretär teab kõikide uute tulijate nimesid. Enne mind nimetati ära kõik uute meesterahvaste perekonnanimed. Lõpuks tõstatas keegi ka minu perekonnanime. Ja boss siis teatas suure häälega, et tema minu nime küll ära ei õpi, et see ju nagunii ajutine..... :)

Jälle kõigil nalja nabani.

Aga tegelikult on meie perekonnas tekkimas väike mure, kuna meie ilus perekonnanimi on kadumas. On meil ju kõik lapsed juhtunud olema naissoost.
Isa poolses suguvõsas on isa vend võtnud küll meie nimega sarnase nime, kuid see ju pole ikkagi see.

Noh, õnneks ei tüki see probleem meile veel väga peale, sest minule teada olevatel andmetel ei ole keegi meist veel mehele minemas. Õnneks või kahjuks...mine võta kinni....

Aga noh, kui uskuda vanu pärimusi, siis olen ma juba teinud algust uue nime leidmisega ;)
Nimelt püstitasin risti Hiiumaale Ristimäele. eks siis ole näha, kes kunagi tulevikus oma nime tuleb pakkuma ;)

NB! Fotol on näha Ristimäge. Huvitav kas kõik, kes siia oma risti on teinud, on oma perekonnanimega rahul :P

Kus on okas?

"Maailmastatistika näitab, et inimeste rahulolu eluga saavutab stabiilse taseme SKP juures, mis on veidi allpool Eesti tänast taset, ja siis ei tõuse enam, ükskõik kui palju rahvuslikkust rikkust ka juurde ei punnitaks."

Targad sõnad ühest Eesti majandusajakirjast.

Tekib siis küsimus, aga mida me siis rabame?

Edasi kirjutab autor, et pigem tehnoloogiaga mittekaasaskäimine teeb meid õnnetuks ning samal ajal paneb rabama. Sellessuhtes võib tal õigus olla. Kuid sellesse kinni ma ka ei jääks. Siiski oleneb kõik inimesest ja sellest, mida ta peab enese jaoks vajalikuks, ilma milleta ta ei suuda endale väärtuslikku elukest ette kujutada.
Näiteks minul pole hetkel ei telekat, arvutit, autot, kohvimasinat, köögikombaini ja mida-teab-mis vidinat, aga tunne on hea. Pole kohustust mingi materiaalse asjanduse/vidina ees, mille pärast ma peaksin töötama nii et veri ninast välja.
Samas pole ma muidugi mingi standard, mille järgi käija.

Selles samas ajakirjas ütles üks intervjueeritav, et tema töötab selleks, et saada raha läbi endale vabadust (reisid, langevarjuhüpped). Arvan, et pigem läheks ma selle idee alla. Vabadus on hea!
Kuid kui suur võib olla rahaga teenitav vabaduse aste, et sellepärast töötada higi pisar laubal?

Siin peaks kokkuvõtma lausega, et eks iga inimene teab ise, mis-kus ja kellega ning kui palju.
Eks see okas -kui palju teenida (loe: rabada)- peitub iga inimese hinges. Ja selle okka suuruse ning teravuse üle saab ühiskond vaid diskuteerida, valiku teeb indiviid siiski ise.

Ei teagi nüüd, mida soovida...suurt või väikest, teravat või hoopis nüri okast....Kõik ju oleneb kaubast, mis on just Sinule tähtis ning mida selle okka eest saad...

aga kindlasti on see midagi head just Sinule....

Head okast!

Raba

Taas üks pilt Karuskosel veedetud ajast. Pealkiri võiks olla: Kui Navitrolla pildistaks.....

Miks KuumKaKao?

Juba jõuti küsida, et miks?
Vastaks seks.
Lihtsalt panin. Inglise keelset nime ei tahtnud.
On ju kuum kakao selline hõrgutav, kuum ja fantastiline õigetel hetkedel.
Eks Freud oskaks sellest nii mõndagi välja lugeda :)

777 ELU

...... nägin sellise numbriga autot eile kui koju jalutasin. Väga vahva igatahes ja ka positiivne. Auto ise oli ka selline eluliselt kirju :)

Mõtlesin taas, et elu on ikka niiiiiii ilus. Igal hetkel võid sa näha ilu enad ümber kui vaid vaadata oskad. Sellessuhtes pildistamine minu jaoks vägagi oluline enese väljenduse vorm. Teistele on ju ka vaja näidata, mida mina näen.

Enese ümber ilu nägemine on inimesele päris tähtis. Kusjuures oluline on just oskus näha! Kahjuks paljud seda ei oska ja seepärast ongi ühiskonnas nii palju stressi ja depressiooni ning kõikvõimalikul juhtudel üritatakse Eestimaa tolm enda jalgadelt maha pühkida. Kui vaid osataks näha Eestimaa enese ilu (mida tõesti kuskil mujal Euroopas ei leidu nt on parimad kuu vaatlemise/pildistamise tingimused Eestis, ka Põhja-Soomes ja Venemaal) ja sellest ka rõõmu tunda, taanduks ka stress ja masenduse mõtted. Inimese viga ongi selles, et ta peab end looduse jaoks liiga tähtsaks. Terve inimese sisemaailm keerleb vaid tema isiku ümber ja seega ta kokkuvõttes arvabki, et ka loodus oma seaduspärasuste ja protsessidega oleneb vaid temast. Oma isekuses inimene saeb oksa millel istub ......

Inimesed! Astuge välja oma kestast ja silmake kasvõi värve looduses. Vapustavad!

NB! Pildil on üks ilus hetk Karlovast

K�isin Fotobrigaadi korraldatud fotolaagris Karuskosel. Ilmaga vedas tohutult. P�ike muudkui siras ja s�tendas. Laup�eva ��sel saime k�ija ka �isel kanuumatkal Raudna j�el. Ja see k�ik toimus t�iskuuga muidugi. Mmmm�nus.... 

Mina kiiliga, �igemini oli t�helepanu viimasel 

Tegin eile ühe väga vahva pildi kutsust, kes meil majas elab (muidugi ikka koos oma peremehega).
Vahva selle pildi juures on kutsu pilk. Noh, ega ta mind selle va läikiva asjandusega väga usaldanud ka.
Aga kutsu on iseenesest väga sõbralik. Tundub, et liputaks saba ka vargale või vastasel juhul põeb suhtlemispuudust. Mine tea, vanamees ise tundub küll eraklik olevat. Kuigi räägitakse, et tal kunagi olevat käinud ka külaline....

KuumKaKao

Tere kullakesed!

Minu blog on nüüd loodud.
Loodetavasti hakkab see ka järjekindlalt täienema.
Tahan siia riputada oma pilte ning ka mõtteid (noh, muidugi kui neid ikka jätkuvalt on)

everyn