Hommikused ehmatused

hommikul kostis teelt TUUT...ja muidugi hüppas Ef ehmatusest õhku. Süda jättis ka löögi vahele.

Mõtlesin juba teab, mida, AGA.......tuli välja, et see oli kõigest mu hommikune tüütu austaja/fänn- vanamees, kes üritas sel viisil tähelepanu võita. Küll ta siis püüdis veel auto peeglist tagasi kiigata.

Päris jube tegelikult. Kui ta niil kavatseb jätkata, siis varsti olen sunnitud tööle tulema juba bussiga, mis oleks kahju kuna need hommikused jalutused on mul juba harjumuseks saanud. Samas ei tahaks küll mingi automaniaki poolt rohkem ahistatud saada. Njah, võibolla poleks asi selline kui ta noorem oleks...... aga sellel teemal ma rohkem ei spekuleeri :)

Eks, homme hommikul siis näeb......

Hellikust kass,
Näu