Shakespearil külas

Asi oligi nii kuidas ta viimati laupäeval jäi - tuli Shakespearile külla sõita. Rahvas sai kokku aetud, peale korjatud ning GPS välja otsitud ning sihtkohtki sisse toksitud. Kõik läks libedalt kuni ühel hetkel avastasime end tupikust kuskilt pärapõrgust. :) Muidu polnud häda midagi, ilus pärapõrgu oli ja tee sinna oli ka väga kaunis ning põnev, aga see ei olnud üldse see koht kuhu me tahtsime jõuda. Õnneks tuli kohalik peremees ka sissetungijaid uudistama ning imestas, et kuidas meil küll õnnestus see koht üles leida, sest tavaliselt on tal oma külalistegagi raskusi tee juhatamisega. Läks veel veidike aega, koorisime välja mu igaksjuhuks kaasa võetud teedekaardi ning taaskord olime rõõmsalt teel. Pühapäevane ilm tegi kogu ettevõtmise veelgi ilusamaks kuna enamuse päevast säras ilus päike.

Kuskil kella 2ks päeval jõudsime ka oma sihtkohta - Stratdfordi, kus Shakespear oli elanud, töötanud, naise võtnud ja lõpuks ka viimsele teekonnale suigutatud. Pole midagi öelda, ilus linnake oli. Shakespeariga seotud majad olid väga kenasti konserveeritud (juuresoleval pildil on Shakespeari maja) ja muidugi täis turiste. Päris kuhugi sisse me sel korral ei saanudki kuna kõigil olid kõhud tühjad ning kõige pealt tuli leida üks kena koht einestamiseks. Pärast pikka einet ja muljete vahetamistest avastasime, et kell on juba 5 ning kõik kohad suletud ning tuli tagasitee ette võtta. Kojusõit jäi meil kõigil nii hilisele ajale, et vähemalt meie auto inimesed minetasid mingil hetkel igasuguse võime inglise keeles suhelda :) Lihtsalt juhe jookseb kokku ja kõik, rohkem ei tule. Iseenesest võib see ju naljakas olla, aga kui sa pead kellegile, kes on roolis ja veel kiirteel selgeks tegema edasise plaani ja kes enam ei mõista lihtsaid sõnugi, siis sel hetkel see ei ole naljakas. Kokkuvõttes jõudsime ikkagi koju mitte kuhugi põhju inglismaa pärapõrgusse.

Kodus ootas mind uus kutsa-beebi nimega Locky, mu edasiste päevade rüblik ja rõõmu andja.

:D

PS! Täna käisin esimesel suurshopingul

PPS! Ootan ühtlasi ka oma GPSi saabumist :)

Päikest teile!

Seiklused Swindoni ja Oxfordi vahel

Eile (laupäeval) oli teada, et ma lapsi õhtul hoidma ei pea ja sellest koorus mõte, et võiks siis kuhugi pubisse suunduda. Mõte oli hea ja hakkasin ootama ja vaatama, mis võimalused tulevad.
Hommik algas juba tavaliselt teatega, et Anta ei tunne ennast taaskord väga hästi, aga et vaatame päevapeale. Igatahes korjasid nad mu kell 15.30 peale ja seiklus Swindonisse võis alata. Seal saime kokku ühe hispaanlasest, ühe sakslasest ja kahe prantslasest au-pairiga. Kusjuures hispaania aupair on hoopis meessoost. Aga pole nii hull midagi nagu te kindlasti kohe mõtlete, ei ole suurt koristamist ja küürimist või suurt aeda. Ta siinne põhieesmärk on õpetada lastele hispaania keelt. Lisaks temale on tema peres veel üks aupair - prantslanna, kes õpetab lastele samuti oma keelt. Ühesõnaga päris vahva kooslus. Lisaks on see hispaania poiss, Dani, inglise keelt kallakuga õpetaja ja kui meil tekib küsimusi, siis saame temalt alati küsida :) (mis on ju päris hea). Ta räägib, et ta grammatika on väga hea ja ta teab palju reegleid, aga reaalses elus kuulamine ja arusaamine on talle veel keerukas, mispärast ta siin ka nüüd on :) Nagu me kõik.
Liskas, mis talle veel punkte lisab, ta teadis, et Eesti pealinn on Tallinn ja ta küsis minult seda kohe, et kas ma olen Tallinnast. Ma ei pidanud seda kuidagi meelde tuletama :)
Aga ühesõnaga pärast lühikest tutvust ja kohvi, tee, jäätisekokteili joomist suundusime tagasi, sest meie auto tüdrukutest kaks pidid õhtul lapsi hoidma. Meie, Antaga, võtsime Anta auto ja suundusime tagasi Swindonisse, et sealt Dani ja Marii peale võtta ja Oxfordi poole kihutada. Õudsalt hea oli, et võtsime kaasa GPS seadme, sest muidu oleks meie linna orineteerumine lõppenud kergelt öeldes läbikukkumisega, sest Dani ja Marii olid bussist maha jäänud ja seetõttu pidime nendele kuhugi äärelinna järgi minema ja uskuge mind, see ei olnud kerge tee.
Oxfordi jõudmiseks kasutasime ka GPSi, Anta toksis ühe aadressi sinna sisse uskudes, et see on ühe söögikoha oma. Tegelikkuses muidugi ei olnud, jõudsime hoopis ühte magalarajooni, kus autod kahelpool teed tegid teel liikumise vägagi närvesöövaks, sest see keskel olev liikumise tee oli ikka väääga kitsas :)
Okey, polnud õige koht, et siis üritame leida kesklinna. Natuke nalja, meeleheidet, väheke politsei sireeni vilkumist ja kinni pidamist ning kohal me olimegi :) Noh, parkimisk oha pärast pidime ka muidugi võitlema ja kokkuvõttes oli see väga naljakas :) Tegelikult pool eilsest õhtust me istusime kõveras ja naersime. Lihtsalt. Eks oma osa andis ka Anta muidugi.
Seejärel leidsime ühe kena pubi, võtsime, kes mida soovis (ma proovisin üht rosina kooki. Ärge imstage midagi, ma ju ei teadnud et see rosina kook on :) aga see oli tõesti hea) ja rääkisime, rääkisime ja rääkisime. Kokkuvõttes jõudsime õnnelikult koju tagasi ja põhku, et kohe järgmisel hommikul kuhugi jälle põrutada. Seekord on eesmärgiks leida üks koht, mis on seotud Shakespearega. Eks ma kirjutan, et mis ja kus, sest hetkel ei tea ma rohkem kui teie.

Päikest teile!

Esimene kuu

Kui nüüd otsast alustada, siis pole ma kuhugi ära kadunud. Lihtsalt viimased nädalad olid mega kiired ja tegemist täis, lisaks olin nädala esimese poole haiglane ja lihtsalt ei leidnud viitsimist mõtteid ritta seada. Siin ma siis nüüd olen ...

Selle aja jooksul on päris palju juhtunud - eriti igasuguseid pisiasju, mis päevast päeva teevad, sekka ka mõne päeva highlight´ või siis mitte. Naljakas on see, et igakord ma mõtlen, et oooot, sellest võiks ju kirjutada teilegi, aga siis kui õhtul asjaks võiks minna, siis pole miskit enam meeles. Ühesõnaga siis lihtsalt sellised kenad toredad hetked, kus endal on vb naljakas või mida võiks kohe kellegagi jagada, aga mitte tunde hiljem.

Aga midagi on mul siiski meeles -

Eelmisel pühapäeva õhtul pidime Antaga (hispaania aupairiga) välja minema ja ma teadsin, et ta võtab ühe tüdruku veel ka kaasa, aga kui ma lõpuks uksest välja sain, siis vaatas mulle 5 tüdrukut autost vastu :), mis iseenesest oli väga vahva ja tore. Selles seltskonnas oli peale minu veel 3 hispaanlannat, üks türgi ja üks tsehhi neiu. Ühesõnaga suundusime Swindonisse ( see linnake, kus see maagiline mitmest ringteest koosnev ringtee on) , leidsime ühe istumiskoha ja asusime tutvuma. Tutvumine iseenesest oli selline naljakas asi - kujuta ette kui sul on vastas 5 inimest kellega sa pead inglise keeles, mida sa nii hästi ei valda, suhtlema (seda eriti mõningate puhul). Ma ei taha üldse öelda, et see halb oleks, aga see on lihtsalt naljakas ja üldse tuleb välja, et mu inglise keelest arusaamine on päris hea, väljendus võiks soravam olla ning sõnavara laiem. Aga eks ma jõuan :) Sel õhtul sain ka aru, et esindan üht põhjapoolsemat riiki - ma nimelt ei hakanud tüdrukuid veel shokeerima meie laiuskraadil esinevate külmakraadidega. Igatahes oli hea teada, et minusuguseid on siin veel mitmeid ja mine ta, mis nendega kunagi saab ette võtta.

Ahjaa, laupäeval käisime me Bathis. Hästi huvitav linn, mis on alguse saanud romaanlaste ajast. Keset linna olid ka mõned hooned sellest ajast säilinud, sealhulgas ka Rooma Vannid (Roman Bath). Sinna me sel korral veel sisse ei jõudnud, aga panime juba paika, et läheme kunagi uuesti, kuna unustasime oma fotokad maha ja hullult palju turiste ja ilusa ilma nautlejaid oli seal ka.

Ja esmaspäeval algasid ometi inglise keele klassid. Olen väga rahul, õpetaja on tore ja kaasõpilased ka. Meie grupis on päris palju inimesi poolast ja mõned ka tsehhist ja kolmapäeval tutvustati meile idaeurooplaste peamist peavalu inglise keele juures - ülla ülla, need on muidugi artiklid.

Ning nüüd uudiseid mu Swindoni avastusretkede rindelt - teisipäeval läksin pere vanavanemaid raudteejaama ära viima. Kohale jõudsime kenasti, isegi sellel korral läks väga kenasti selle suure ringtee ületamine. Väga hea on kui keegi kõrval juhendab ja silte märkab, AGA tagasi pidin tulema üksi ja muidugi kadusin ma kuhugi ära ja ühel hetkel avastasin, et olen suurel teel ja kihutamas kuhugi. Õnneks olin varemalt natuke kaarti uurinud ja teadsin, et olen liialt vara linnast välja keeranud, mõeldud, tehtud ja juba olingi tagasi keeranud. Lõpuks leidsin kenasti ülesse ka õige kodutee. Kogu nende eksimiste ja kadumiste radadena on mul nüüd kindel plaan endale osta GPS navigatsiooni seade. Olen ta isegi välja valinud ja ilmselt järgmisel nädalal tellin ta ka ära :) Ilma selleta on siin keerukas rallit sõita.

Ahjaa, selle nädalavahetuse põhiuudis saab olema see, et mu pere võtab endale kutsika ehk siis kolmanda koera ja mul on kogu siin veedetud aja kohta ometi üks vaba laupäeva õhtu ehk siis hetkel on plaan kuhugi välja minna :)

Päikest teile igatahes!

Pühapäev Oxfordis

Mul oli pühapäevaks kindel plaan - külastada Oxfordi, kuna seal oli avatud uste nädalavahetus. Päeva algus oli juba päris rõõmustav, nimelt helistas mulle täpselt sel hetkel kui ma olin oma külakesest väljumas üks au-pair (Anta), kes ütles, et ta siiski saab minuga kaasa tulla. See oli väga rõõmustav uudis, sest muidu oleksin pidanud terve päeva üksi hängima.
Tahtsin Oxfordiskasutada Park and Ride süsteemi, kuid kui kohale jõudsime, siis tundus kahtlane, et parklas oli nii vähe autosid ja muidugi selgus, et just see parkla pühapäeval ei tööta. Polnud muud teha kui TomTomile hääled sisse panna ja kesklinna parkima asuda. Sõit läks kenasti ja esimese käigu plokid mõningatel ristmikel ei rikkunud meie head tuju.
Igatahes minu plaanid olid varasema nädala jooksul kindlalt paika pandud, et mis eskursiooni jne külastada, aga kohale jõudes läks kõik vabakava alusel. Tundsin, et ei oleks mõtekas müüa Antale maha mõte mõne eskursiooni osavõtust, sest ta ei saa inglise keelest veel väga hästi aru, eriti kui kiiresti räägitakse. Seega tsillisime niisama, lõunatasime väga mõnusas Itaalia restoranis ning hiljem külastasime Christ Church College´t (see koht, kus Harry Potteri söögisaali tseenid filmiti), mis oli väääga ilus ja uhke koht. Tegime seal ka mõned pildid ja kui Anta need mulle lõpuks saadab, siis saan mõne siia ka üles panna :) Millegipärast tahtsin pidevalt seda hoonet kallistada :) Need sajandeid vanad seinad tundusid kuidagi nii lohutust ja paitust vajavad, et ma siis toetasin ennast igal võimalusel vastu seinu :)
Kokkuvõttes oli väga mõnus päev mõnusas seltskonnas ja ilm läks ka hiljem väga mõnusaks.

PS! Mu auto koduämblik on ikka tõeline maniakk, nimelt täna hommikul välja minnes avastasin, et ta oli peaaegu terve auto ära võrgutanud. :)

Teine nädalavahetus

Viimastel päevadel on siin päris palju pilvi nähtud ja sahmakaid saadud, aga nüüd lubatakse 5 päeva ilusat ilma. Täna on siis see esimene ilus päev - aga see on ka imeilus :) Täielik tuulevaikus, päike, päikesevõtutool ja raamat :) üli vinge. Täielik puhkus. Homme on plaan minna Oxfordi avastama.

PS! Mu autol paistab olema vähemalt 1 isiklik ämblik. Nimelt on alati kui ta kuskil pikemalt seisab ämblikuvõrk tagasivaatepeegli ja külgmise akna vahel ja kusjuures - mõlemal pool :)
PS! Kahe nädala pärast same endale kolmanda koera. Muidugi kutsika.

Teine nädal

Kui te peaksite seal kuulma ühest eestlannast, kes inglismaa teedele ettearvamatust ja äkilisi manöövreid külvab, siis teadke, et see olen mina. Nimelt on mul mõnikord raskusi käikude vahetamisega (nad lihtsalt ei lähe sisse) või siis kohalt ära saamisega (käigu pärast) või õige rea leidmisega. Põnevust ja kõike muud kui palju :) Tegelikult olen vägagi tagasihoidlik ja korralik sõitja, lihtsalt auto käsitlemine pole olnud mu tugevam külg. Aga küll mulle see ka selgeks saab :)
Ja muidugi see parkimine. (see pole ka siiani mu lemmik tegevus olnud). Eile, kui üritasin avastada Swindonit (lähim suurem linnake) ja kus ma kohe algusest peale eksinud olin kuni enamvähem lõpuni välja (sest välja ma ju lõpuks ikkagi sain), leidsin ühe tupiktänava, kus oli isegi üks parkimiskoht vaba. Mõtlesin, et väga hea ja asusin külgparkimist meelde tuletama. Lõpuks läks midagi ikka kuhugi viltu ja siis ma seal ukerdasin ja minu arust läks auto ka lõpuks keema. Igatahes oli see minu õnn, et leidsin selle vaikse koha, sest muidu oleks mul palju publikut olnud :) Kusjuures ma hiljem avastasin, et see oli naabrivalve piirkond, mistõttu kujutasin juba ette tädikest helistamas ning kaebamas kellegi tsuks parkija üle :) Igatahse kui sealt tänavast õpuks välja sain ja ümber nurga keerasin, siis .... seal oli suur keskus, kuhu ma tahtsingi jõuda, aga millegi pärast ei jõudnud :)
Päeva parim avastus oli aga see (ka Swindonis), et leidsin ennast suurelt ringteelt, kuhu suubus 5 tänavat ja iga suubuva tänava ees oli omakorda ringtee. Arvan, et ületasin seda ristmikku vähemalt 5 korda ja peab ütlema, et see oli päris segane värk seal ja seetõttu ma vist nii palju ka ära eksisin.
Põnevust kui palju :)
PEan ütlema, et fotodega läheb veel aega. Mul endal nimelt seda pole. Väike lootus on, et saan selle õelt kui ta saarele peaks tulema.
Päikest ja parimat teile!

Mul on nüüd täpitahed :)

See tähendab seda. et ma sain endale lõpuks interneti!

Kahju, et mul siin fotokat endal ei ole, sest see, mis tagahoovis praegu ennast üles soojendab on päris kihvt pilt. Nimelt on meie naabritel plaanis maha pidada üks vägev lastepidu ja selleks on kohale veetud isegi see täispuhutav ja hiljem hüpatav laste atraktsioon, mis hetkel meie tagahoovis end üles puhub. (ma ei tea täpselt, mis selle asja nimi on, aga olete seda kindlasti laatadel ja lõbustusparkides näinud) Kuskil kella 13 paiku peaks siia saabuma suurem hulk lapsi. Kell on hetkel 12.23 ...
Ilm läheb ilusaks ja mõtlen, et käiks vaataks seda iidset jalgrada ...

Ilusat päeva teile ka! või õhtut :)

Eile kaisime lastega taaskord ujulas kuna Zaral oli ujumistund. Rory muutus seal vaga vallatuks ja hakkas mooda riietusmisruume ringi kalpsama. Lopuks keeras ta uhe kabiini ukse lukku ja ise ronis ukse alt valja ning uritas ennast lukustavatesse riidekappidesse ara mahutada. Paev loppes aga nutuga kuna tema ei saanud masinast shokolaadi vaid oleks pidanud lihtsalt kartulikropsudega leppima. Ise olin vanemate koju tulekuks nii vasinud, et oma tuppa joudes langesin vasinult voodile, lugesin veidi ja juba ma magasin teleka ees.
Tegelikult oli ju hea paev :)

Tana on oodata 2 poisi kulla tulekut, kes pidid suht kraaklejad olema. Motlesin, et ei hakka endale igasugu asju ette kujutama ja lihtsalt vaatan, mis saama hakkab. Hea asi on siin see, et lapsed lahevad suht vara magama. Minu omad kell 20.00 ja magama panevad neid vanemad :)

Ahjaa, tana kulastas mind uks tudruk, kes on siin juba olnud kaks aastat au pairina ja vist ei kavatsegi tagasi minna. Ta tundus kull omamoodi, aga loodan siiski ennast talle monel korral kulge haakida, et rohkem umbruse ja teiste aupairidega tutvust teha. Tema jutu jargi jai mulje nagu oleks siin terve tsehhi inimeste koloonia :) Kusjuures temalt kuulsin ka, et on olemas ka mees aupairid.

Esimene nadal

Et hoiaks siis blogil ka elu sees voi mis ;)

Motisklesin siin vahepeal, et mida ma hakkan siia blogisse panema, mida kogu elust siin valja tuua. Kas keskenduda erinevustele, analuusida Inglismaa elu vorreldes Eesti eluga, panna siinsetele kohatud inimestele tabavad huudnimed ja tuua valja koik nende kiiksud .... jne jne. Joudsin taaskord selleni, et mina oma sinisilmsusesest ja positiivsusest ule ei saa ja ei tahagi, nii et peate leppima minuga sellisel viisil. Olgu teil hea lugeda :D

Uhesonaga nadal on juba labi saanud. Aeg on vaga kiiresti lainud. Tana on teine paev, kus saan rahulikult ka omi asju teha (naiteks seda blogi kirjutada) ja meil ei ole siin Oxfordi voi mone teise linnakese plaane. Kirjutan meil, sest perel on kulas uks sober (Celia), kes lendab loetud paevade parast kaheks aastaks Austraaliasse, et sealt endale parast kaht aastat elamisluba saada. Seda koike selleks, et kunagi oma kaksikoega uhes maailmajaos elada. Tema kaksikode elab siis Austraalias.
Celia on mind siin palju aidanud ja toetanud. Eriti just autoga orienteerumisel ning laste kantseldamisel. Lisaks on ta viimase nadala siin igal ohtul ka suua teinud. Parast tema arasoitu jaab hilisohtused soomingud ara, aga seni on neid tore nautida.

Nadala alguses kaisin inglise keele testi tegemas. Ullatavalt kerge oli isegi. Koik mu testid siiani EEstis on olnud paris keerukad. Ma ei saa aru, mis taset nad seal siis taga ajavad. Uhesonaga sain A1 klassi, A2 on vaid veel. Tundub ju paris hea, voi mis? :) Uldse olen siin paris palju saanud haid sonu oma keele oskuse tottu, mis on hea ja lisab enesekindlust :) Pereema (Alex) utles mulle hiljuti, et mul olla itaalia aksent. Kihvt :) Poleks arvanudki, et voin sellist asja omada.
Testiga juhtus see tore asi, et olin roomus, et sain oma testi tehtud ja see ka paris hasti valja kukkus ning lopuks unustasin kusida, et millal kursus peale hakkab. Tean vaid kellaaegu, aga mis paeval - nop.

Teisipaeval sai jallegi Oxfordis kaidud. Ilmselt hakkabki see imeilus linnake olema mu pohikoht, kus kaia. Loodetavsti on selles ka moni jazzbaar or smth kus ka monel ohtul tuulutama tulla. Eile leidsin spordikeskusest ka teate, kus reklaamiti tulevast lahtiste uste paeva Oxfordis. Leidsin sealt juba mitu ponevat asja ja eskursiooni, mida kulastada. Nii et jargmisel nadalavahetusel (13-14) on oodata pikka Oxfordi paeva :) Tahab keegi veel tulla? Oxfordi puhul saab olema mugav (ma usun) ka pargi ja soida bussiga susteem, mida linnake reklaamib. See tundub palju mugavam mottest leida kusagil kesklinnas omale korge parkimistasuga kohake. Lisaks raagivad kohalikud, et Oxfordi liiklus on tuutu kuna seal on nii palju turiste ja tudengeid. Ma hoian sii hea meelega ennast kuhugi aarelinna ja naudin vabalt kogu paeva linnas ilma suurte kulutustega bensiinile.

Teisipaeva ohtul sai peretutrega (Zara) kaia uhe pere lastel ja aupairil kulas. Au pair (vist Antonia) on hispaanlanna ja minust ikka moned aastad vanem (aupair voib olla ka vanemas eas :)). Ta ei osanud kull vaga inglise keelt, kuid saime tema hispaania-inglise ja vastupidi sonastikuga kenasti hakkama. Tundus olevat vaga sumpaatne teine. Loodan, et kohtume temaga veel. Ahjaa Alex hoolitseb siin kenasti mu heaolu eest. Organiseeris mulle juba reedeks teise kohtumise uhe teise aupairiga, kes kull on lahkumas. Usun, et saab olema vaga informatiivne :)

Kolmapaeva highlight oli see, et pesin pesu ja tahtsin masina lopuks nupust kinni panna (nii nagu ikka Eestis tehakse), aga vota napust kaivitasin programmi uuesti :) Seega pesingi omi asju kaks korda. Ju siis oli millekski vaja :)

Enne kui tanaseks lopetan kirjutan vaheke ka siinsest loodusest. Pean mainima, et siin on vaga ilus. Siinne maastik on kunklik. See tahendab seega ilusaid vaateid, kitsaid teid ja kaldpinnalt kohaltvotte (mis mulle siiani pole vaga istunud). Uhtlasi on korvalteedelt maanteedele soitmisel nahtavus vaga piiratud, mistottu on mul siin nuputamist ja erinevaid emotsioone palju. :)
Maja taga kungastikult laheb uks iidvana matkatee, mida ma pole veel avastanud ja kuskil peaks olema uhe valge hobuse kuju, milleni ma pole ka veel joudnud. Loodan selle lahimate paevade jooksul ara teha.

Uhesonaga - ponev on jatkuvalt. Reedel peaksin ka esimest korda palka saama :) on mida oodata.