Seiklused Swindoni ja Oxfordi vahel

Eile (laupäeval) oli teada, et ma lapsi õhtul hoidma ei pea ja sellest koorus mõte, et võiks siis kuhugi pubisse suunduda. Mõte oli hea ja hakkasin ootama ja vaatama, mis võimalused tulevad.
Hommik algas juba tavaliselt teatega, et Anta ei tunne ennast taaskord väga hästi, aga et vaatame päevapeale. Igatahes korjasid nad mu kell 15.30 peale ja seiklus Swindonisse võis alata. Seal saime kokku ühe hispaanlasest, ühe sakslasest ja kahe prantslasest au-pairiga. Kusjuures hispaania aupair on hoopis meessoost. Aga pole nii hull midagi nagu te kindlasti kohe mõtlete, ei ole suurt koristamist ja küürimist või suurt aeda. Ta siinne põhieesmärk on õpetada lastele hispaania keelt. Lisaks temale on tema peres veel üks aupair - prantslanna, kes õpetab lastele samuti oma keelt. Ühesõnaga päris vahva kooslus. Lisaks on see hispaania poiss, Dani, inglise keelt kallakuga õpetaja ja kui meil tekib küsimusi, siis saame temalt alati küsida :) (mis on ju päris hea). Ta räägib, et ta grammatika on väga hea ja ta teab palju reegleid, aga reaalses elus kuulamine ja arusaamine on talle veel keerukas, mispärast ta siin ka nüüd on :) Nagu me kõik.
Liskas, mis talle veel punkte lisab, ta teadis, et Eesti pealinn on Tallinn ja ta küsis minult seda kohe, et kas ma olen Tallinnast. Ma ei pidanud seda kuidagi meelde tuletama :)
Aga ühesõnaga pärast lühikest tutvust ja kohvi, tee, jäätisekokteili joomist suundusime tagasi, sest meie auto tüdrukutest kaks pidid õhtul lapsi hoidma. Meie, Antaga, võtsime Anta auto ja suundusime tagasi Swindonisse, et sealt Dani ja Marii peale võtta ja Oxfordi poole kihutada. Õudsalt hea oli, et võtsime kaasa GPS seadme, sest muidu oleks meie linna orineteerumine lõppenud kergelt öeldes läbikukkumisega, sest Dani ja Marii olid bussist maha jäänud ja seetõttu pidime nendele kuhugi äärelinna järgi minema ja uskuge mind, see ei olnud kerge tee.
Oxfordi jõudmiseks kasutasime ka GPSi, Anta toksis ühe aadressi sinna sisse uskudes, et see on ühe söögikoha oma. Tegelikkuses muidugi ei olnud, jõudsime hoopis ühte magalarajooni, kus autod kahelpool teed tegid teel liikumise vägagi närvesöövaks, sest see keskel olev liikumise tee oli ikka väääga kitsas :)
Okey, polnud õige koht, et siis üritame leida kesklinna. Natuke nalja, meeleheidet, väheke politsei sireeni vilkumist ja kinni pidamist ning kohal me olimegi :) Noh, parkimisk oha pärast pidime ka muidugi võitlema ja kokkuvõttes oli see väga naljakas :) Tegelikult pool eilsest õhtust me istusime kõveras ja naersime. Lihtsalt. Eks oma osa andis ka Anta muidugi.
Seejärel leidsime ühe kena pubi, võtsime, kes mida soovis (ma proovisin üht rosina kooki. Ärge imstage midagi, ma ju ei teadnud et see rosina kook on :) aga see oli tõesti hea) ja rääkisime, rääkisime ja rääkisime. Kokkuvõttes jõudsime õnnelikult koju tagasi ja põhku, et kohe järgmisel hommikul kuhugi jälle põrutada. Seekord on eesmärgiks leida üks koht, mis on seotud Shakespearega. Eks ma kirjutan, et mis ja kus, sest hetkel ei tea ma rohkem kui teie.

Päikest teile!