Meie tore matkaseltskond on näha kõrvaloleval pildil. Paremalt liikudes - Dani (Hispaaniast), Anta (Hispaaniast), Ceyda (Türgist), Martina (Tsehhist) ja Marie (Prantsusmaalt). Väga mõnus, soe ja lõbus seltskond.
Tegime White Horse Hill´il väikese pikniku, kus igaüks pidi kaasa võtma toitu oma kodumaalt. Mul vedas, kuna mulle oli Mariliis just toonud musta leiba ja vürtsikilu ja sain kõiki vürtsikilu võileivaga üllatada. Tundus, et see meeldis kõigile. Hispaania osakond pakkus meile omletti, praekartuleid ja Vene salatit. Türgi neiu tegi pannkooke, Prantsuse neiu shokolaadikoogi ja Tsehhi tüdruk tuunikala võileivad. Kõik oli väga maitsev ja jututeemad mõnusad. Lisaks üllatas meid üks pirakas rott :) Ma nüüd ei tea kas oli see tema või mõni ta liigikaaslane, igatahes krõbistas keegi pidevalt kuskil põõsastes. Esialgu ei osanud kedagi kahtlustada, pakkusime koera, kana ja mine tea mis looma veel, aga lõpuks lahenes ka see saladus - rott.
Ühtlasi vahetasime ka eri kultuuride klaaside kokkulöömise ütlusi. Pean mainima, et kui ma oma Terviseks välja ütlesin, siis mõned jäid ikka otsa vaatama :)
Muidu oli eile üks tore, päikeseline päev. White Horse Hill on väga huvitav iseenesest ja vaade ümbruskonnale hingemattev. Kohalik ajalugu on selline, et inimesed on seal elutsenud juba väga väga kaua. Lisaks on neil seal olnud ka linnus, millest muidugi midagi järel polnud. Üldse läbib meie kanti üks iidne matkarada (nimeks on Ridgeway ja ca 167 km pikk), mida arvatakse, et kasutasid inimesed juba aastatuhandeid tagasi, kuna rada kulgeb mööda künkaid ja teed on seetõttu suhtelised kuivad ja läbitavad. White Horse Hill on oma nime saanud muidugi valge hobuse järgi, mis on figuurina mäele justkui joonistatud. Lähedalt vaadates ei saa sa midagi aru, aga kaugusest või õhust on juba palju selgem. Kusjuures kirjade järgi ei teata miks see kuju sinna tehtud on, arvatakse et usulistel põhjustel või maamärgina.
No comments:
Post a Comment