Inspiratsioon*

Pidin just ennast magama kerima, aga tuli hoopis Mõte. Mõte on kogunenud tänaste blogi ja raamatu lugemiste, kogetu ja kuuldu tulemusena.

Viimastel aegadel olen päris palju mõtisklenud meheks ja naiseks olemise üle. Täpsemalt siis, et mis rollid keegi on endale võtnud, kes on kuskohas allasurutud või eemale tõrjutud ja missugused on ühiskonna poolt peale surutud normid. Ma ei taha nüüd öelda, et olen kujunev feminist. Tegelikult mine tea, kellegi normide järgi võibolla olengi, aga ise ennast sinna küll ei liigitaks. Võtan endale lihtsalt vabaduse niimoodi mõelda :) Samas mulle meeldib, et mehed on dzentelmenid ja naised on naiselikud, aga mitte abitud, allasurutavad ja mängitavad/manipuleeritavad.



Aga, et nüüd teemaga jätkata, siis... Mõte! Mõte seisnes selles, et tänased naised vajavad enda kõrvale enesekindlaid mehi ja seda tegelikult ka enesekindlaid, mitte sellena vaid näivaid. Kas enesekindel mees vajab vinget autot, tööposti, maja, reise selleks, et tänapäevaseid enesekindlaid naisi võluda? Minu meelest pole siin üldse kahtlustki, et tänased naised on palju rohkem enesekindlamad (muidugi kui neil lastakse seda olla ja nad (naised) ise seda taipavad), teadlikumad ja võiks öelda, et isegi huvitavamad kui naised vanadel aegadel (siinkohal ei taha ma liiga teha ühelegi vanaemale, sest kindlasti on nemadki hakkama saanud vingete tegudega). Kõige selle põhjuseks on lihtsalt ajastu. Naistel on lihtsam haridust saada ja ennast tööelus proovile panna ning isegi karjääri teha :)

Oma vaatleja kogemuste põhjal aga võiksin öelda, et mehed pole uute tuultega küll kaasa tulnud (või siis vähemalt Eestis). Tundub, et meestele on sisse kodeeritud ikka veel vana nägemus ühest heast naisest, mis väljenduks järgmiselt. Tulen koju, kodu puhas, lapsed puhtad, teen lastele korra pai, lähen söön sooja õhtusöögi, naine askeldab, hea kui ometi rääkima ei pea, lõpetan söögi, sulgun teleka või arvuti taha, teen piinatud näo kui midagi tegema palutakse, õhtu lõpeb püüdlikult kammitud ja lõhnastatud naise kõrval. Ma ei saa aru, mis nauding on kodus omada hiirekest, kes ootab ammuli sui su harvu sõnu (käsklusi) ja täidab võib olla visuaalsel vaatlusel su ilumeele?

Eks muidugi naine, kes võtab Sind kui võrdse partnerina, soovib sinuga rääkida ja arutada nii igapäevastel kui ka igavikulistel teemadel, ootab Sinult vastutust, hoolitsust, toetust, sallivust, et seda ka Sulle vastu anda, ehmatab vist tõesti ära. Seetõttu ongi meil hetkel just need probleemid ühiskonnas. Kusjuures ega mehed sealjuures ise ka õnnelikud ole. Lihtsam on endasse süüvimise ja muutumise asemel võtta ette veidi värskem eksemplar, et sama teed uuesti käia.

Ma üldse ei taha nüüd jätta muljet, et pall on vaid meeste poolel. Eks naistel on ka omad probleemid. Näiteks see, et miks poisse üles kasvatades räägime, et nad ei tohi nutta ja nad peavad olema tugevad, miks hellitame neid liialt ja miks tekitame neis tunde, et nad pole vajalikud ning mehed on sead ja selleks ka jäävad.



Nüüd kaldus teema jälle kõrvale. Tegelikult tahtsin rääkida veel enesekindlusest. Nimelt mulle tundub, et mainitud omadus on suurim kingitus inimesele endale ning on ühtlasi kõrvalt vaatajale nauditav vaadata. Miks mitte veeta oma elu inimestega, kes on nauditavad? Ühtlasi tähendaks enesekindlus seda, et sa tead, kes sa oled, mida tahad, mis on oluline ja mis mitte ning selle põhjal saab teha edasisi kompromisse (kui nüüd veidi sügavamalt mõtiskleda, siis elu on üks suur kompromiss :)). Kellegi väärtus ei vähene kui lähed kompromissidele, eriti kui sa tead, mis sa oled ja mis on oluline. Ühiskonna poolt peale sunnitud või külge poogitud mõtted võivad siinkohal väga pealiskaudseks osutuda ja ei pruugi tähendada just sinu olemust.

Kokkuvõttes tahaks veel öelda, et naised, ärge kartke enesekindlad olemast!
Mehed, ärge kartke või suruge alla enesekindlust naiste juures! Te ei kaota sellega midagi, pigem võidate.

*üks maailmaparanduslik mõte :) Üdini positiivne.