Mis juhtub kui mõtled, et mis ikka juhtuda saab

Siis jääd mutta kinni ja oled kapitaalselt kinni. Autoga muidugi. Alguses üritad ja üritad edasi ja tagasi, käid korra väljas, et asja uurida. Saad mõnusalt mudaseks, sest oled ju keset muda ja siis üritad uuesti. Vahepeal jõuad ühe lähedal oleva auto mudapritsmetega üle piserdada. Kahju, puhas auto oli. Lõpuks pead tundi minema, kuid poolel teel märkad kahte meesterahvast. Küsid neilt abi. Nad tulevad ja itsitavad. Natuke uurivad, üritavad papitükki ratta alla sättida, aga nad ei saa väga palju aidata kuna kohtumine on tulemas ja ei tahaks poriseks saada.
Oh, hea küll, vaatab mis pärast tundi saab. Õnneks sattusin ühte lauda istuma ühe noore meesterahvaga. Kasutasin juhust ja palusin abi. Tuli rõõmuga. Esimese hooga istus autosse ja kallas minu poriga üle. Siis proovisin mina. Ei midagi. Uuris ja puuris, kartis kingi mustaks teha. No tõesti, väga porine oli. Mul oli selleks ajaks juba ükskõik, tahtsin lihtsalt välja saada. Lõpuks tõi ta kuskilt mingeid papitükke ja proovisime nendega. No, ei läinud kuhugi. Lõpuks läks ja tõi 20 mintsa nööri. Istusin autos ja hoidsin pöialt, et inimesed Kazastanis ei tee niimoodi teistega nalja (mine sa kõiki neid väljamaalasi tea). Ja niimoodi saimegi mu välja. :)
Pärast oli murust ehk siis mudast kahju. Koledaks läks ju.