Tuesday, May 26, 2009

Tagasi Londonis

Viktoria and Albert Museum`i sisehoov

Taas sisehoov, taamal on näha purskaeve

Sissekäik muuseumi

Keskaegse arhitektuuri osakond. Pole kunagi õnnestunud neid sambaid, portaale ja muid kaunistusi nii lähedalt näha. Uskumatu ikka, mida inimesed on kunagi kivist välja nikerdanud.

Kuna esmaspäevane päev oli siin üleriigiline vaba päev ja üldse on see nädal mul puhkamise nädal, siis võtsin esmaspäeval ette Londonis käigu. Plaan oli muuseumitesse minna. Jõudsin muidugi ühte - Victoria and Albert Museum`i, sest ta oli lihtsalt nii suur ja peaks mainima ka, et väga huvitav. Seda kõike hoolimata sellest, et osad ruumid olid külastajatele suletud. Kokku veetsin seal vist 5 tundi. Sain muuseumist ka mõned pildid teha enne kui mu aku üles ütles.

Viktoria ja Alberti muuseumi kõrval on kohe ka Natural History Museum, mis tundus ka väga palju rahvast ja eelkõige just kõige pisemaid täis olevat. Londonis on ju valdavalt kõik muuseumid rahvale tasuta, vaid mõned valitud näitused või väljapanekud on eraldi piletiga. Seega vabal päeval ideaalsed ajaveetmis kohad. Ülalolevatel kahel esimesel pildil on näha Victoria ja Alberti muuseumi sisehoov, mis lausa kutsus peesitama ja mõnusat päeva nautima.

Pärast muuseumis küllastumist seadsin sammud lähedal asuvatesse parkidesse ja veetsin mõnusad paar tundi Kensingtoni pargis lugedes. Seal istudes ei saanud üldse aru, et oleksid keset suurt linna. Linnud laulsid, lapsed sõitsid ruladega, inimesed jalutasid ja veetsid muudmoodi mõnusalt aega. Kihvt kooslus :)

Tänapäevane inglise keel - kas saate aru?

Hey every1

im arranging a little get 2gether 4 the group. The plan is 2 meet after skool on fri @ coffee republic @ 4.30 plz email me bck if u can go cos I dnt wana b the only 1 2 turn up! Tell n e 1 who doesn`t check their e-mail and dnt b l8.
C U all then

Veel muusikat

Pala, mida ma siia üles panen on kirjutatud ja lauldud Melody Gardot`poolt. Naise poolt, kes kuni raske õnnetuseni ei teadnud, et ta laulda oskab. Ja veel nii hingematvalt ilusalt. Vastupandavalt.

Ja ärgu keegi arvaku, et elu kunagi seisma jääb - alati edasi ja edasi tormab ta. Uusi üllatusi, käike ja samme on ta valmis sulle pakkuma kui sa vaid tahad edasi minna ;)

Sunday, May 17, 2009

I am in love with a fairytale :) PALJU ÕNNE NORRALE



Selle aasta parim Euroopa ühine koostöö ühe loo võiduks. Ja täiesti põhjusega, selles loos on midagi, mis paneb kaasa tantsima, laulma ja kätel tantsivaid mehi imetlema. Lisaks muidugi sarmika esineja imetlemisele :)

Ka Eesti lool läks üle ootuste hästi, mis teeb tuju veel paremaks. Natuke pelgasin kas Euroopa oskab meie oma keelset laulu hinnata, kuid siiski, siiski saime väga häid punkte. Inglise kommentaator märkis mitmel korral, et lõpuks ometi on Eurovisioonist saanud laulude võistlus, mitte poliitiline üksteise toetamine. Kui keegi Eesti laulu loojaid tunneb, siis võiks neile öelda, et isegi Lord Andrew Lloyd Webber märkis meie loo ära kui suurepärase üllataja. Tublid!

Head und!

Saturday, May 16, 2009

Natuke vannitubasid




Lubasin kunagi T.le, et näitan talle piltidelt kohalikke vannitubasid. Siin nad nüüd siis on.

Mulle meeldib väga, et vannitoad pole täies ulatuses plaaditud. Minu arust teeb täisplaat üle ruumi esiteks väga kõledaks ja teiseks külmaks. Ma soovitaks kõigile vannitoa remondi puhul mõelda alternatiivsetele võimalustele ja natuke pead tööle pannes võid saada omapärase ja odavama lahenduse :)

Lisaks võite teha pakkumisi, et missugune neist minu oma on ;)

Thursday, May 14, 2009

"Maagiline" ringtee

Kuidas käituksid sina järgmist märki nähes?



Vastus: paanitseksid väheke ja võib olla esimestel ületuskordadel läheksid seal kaotsi, kuid harjutamine teeb meistriks.

Nädalavahetus Oxfordis ja Windsori lossis

Oxfordis, Jesus Christ`i Kolledz. Koht, kus asub Harry Potteri söögisaal ja mida saab ka oma silmaga kaeda
Inglise keeles "punting". Eesti keeles ilmselt parvetamine. Tagaplaanil meie ainus meesliige
Parvetamisel võib igasugu asju juhtuda
Windsori loss tagaplaanil, esiplaanil einestavad turistid
Vaade ühele hoonete grupile Windsori lossi linnakus
Vaade kuninganna tornile
Uskuge, seal oli meeletult luiki
Roheline postkast. Haruldus

Eelmisel nädalavahetusel sai seltskond jälle kokku ja uued seikluseid said alata. Kõige pealt pikk päev Oxfordis, millele järgnes päev vähendatud seltskonnaga (ehk siis kahekesi) Windsori lossi uudistades.
Kui mul oli varem jäänud mulje Oxfordist kui igavavõitu turistlikust ja tudengi linnast, siis sel koral sai see purustatud. Nägin hoopis teist Oxfordi nägu ja see meeldis mulle. Ja muidugi pole ime, et see igava linna mulje tekkis kui ma koguaeg vaid kesklinnas olin viibinud. Õnneks viimasel korral seadsime sammud eemale populaarsetest radadest ja tänu sellele avardasime oma nägemust Oxfordist. Aga mis siis sai tehtud?
Veidike piknikku peetud ja viis meetrit eemal koduloomi-madusid piideldud, keda oldi välja tuulduma toodud, pikalt paadilaenutust otsitud ja siis poolteisttundi jõel paaditõukamist õpitud, linna peal suurtes hulkades kooli lõpetajaid nähtud, kes kõik nägid hurmavalt ilusad välja, et ka mul tekkis igatsus ennast üles lüüa ja kuhugi tantsima minna. Õhtul seadsime sammud pubisse ja klubisse. Pubi ja klubi vahepeal kohtas meie seltskonna ainuke meesliige suvalises poekeses oma iidolit (Radiohead`i kitarristi), mistõttu tema jaoks kogu õhtu imelistesse sfääridesse jõudis :)
Ja järgmise päeva Windsor :)
See oli kihvt. Mul oli nii hea meel, et me sinna otsustasime minna. Kohale jõudes ja veidi giidi kuulates otsustasime juba, et peame sinna korra veel tagasi minema. Ilmselt oli giidi võlusõnadeks ka järgmise korra tasuta sissepääs kui vaid paar lahtrit piletil ära täita ning pitsat vajalikku kohta lasta lüüa.
Aga loss ise on kolossaalne. eks ta pidigi olema maailma üks suuremaid ja säilinumaid. Lisaks kõigele on see ka kuninganna elupaik. Saime näha ka esindusruume ja kuninganna tornikest, kuhu ta on ennast sisse sättinud. Viimast nägime muidugi vaid väljast ja 300 meetri kauguselt :)
Igatahes soovitan soojalt :)

Tuesday, May 05, 2009

Kuidas me täitsa planeerimata Londonis käisime


Big Ben lähemalt

Meeleavaldus Sri Lanka toetuseks. Mida sa ikka vabal päeval ted kui avaldad meelt
Kirik keset linna
London Eye ja Thames
Lihtsalt London Eye
Jõe äärne, taamal Parlamendi hoone
Mõned sillad Thames`i peal
Vahva nimega pubi


Pargis jäätist maiustamas
High Park
Seltskond pingil

Mõte Londonisse minna tuli mul laupäeva lõuna ajal. Olekski juba samal päeval läinud kui ma poleks lubanud, et hoian siin veidi koertel silma peal. Pühapäeval sain endale siit minnes ka reisikaaslase ja reis võis alata.
Pühapäeva õhtul avastasime Soho kanti. Kui keegi ei tea, siis see olevat kohalike gayde lemmikkant. Alguses istusime ühes pubis, mis kokkuvõttes oli nii filmilik, et ma üritasin pikkaaega mõtiskleda, et huvitav, mis fimi ma olen nüüd sattunud. Järgnevalt võtsime suuna klubile, kuhu meid kui tüdrukuid sisse ei lastud :) Pärast mõningast seiklemist kohalikel tänavatel leidsime teise klubi, kuhu me ka lõpuks sisse saime. Kusjuures see klubisse saamine või minemine on ka väga huvitav protsess, mis hõlmab endast järjekorras ja punasel vaibal ootamist, mõnel juhul riietuse kontrolli ja siis mõningat kauplemist hinna osas. Sees olles on kõik sama nagu igal pool, kuigi selle vahega, et sa näed seal nii erinevaid inimesi, et nende jälgimine on ka omaette elamus.
Laupäeval tegime väikese tuuri linnapeal. Põhilised ja kõige kuulsamad ehitised nägime ära. Kusjuures ma poleks elusees uskunud, et London on selline. Iseenesest linn nagu linn ikka, meenutades veidi Stockholmi ja Pariisi, kuid inglise kastmes. Viimane sisaldab endas sortsu väärikat ajalugu, imelisi hooneid, suurt võimu ja raha, kitsaid tänavaid ja sõiduteid, palju rohelist ja inimlikku linnakeskkonda. Otsustasin juba ära, et pean sinna paar korda vähemalt veel tagasi minema, et linnast rohkem aimu saada.

Friday, May 01, 2009

Kuidas mõned juba lahkuma hakkavad


Septembrist on nüüdseks saanud mai ja esimesed linnud (loe au-pairid) hakkavad kodumaale tagasi lendama. Eile saatsime ära Dani (jah, tugevamast soost), kes juba jaanuaris rääkis, et tahab ära minna ja eile jõudis selleni, et tegelikult pole Inglismaal nii hull midagi :) Tegin talle mälestuseks üleval oleva kollaazi. Tuli kihvt välja ja Danigi oli sillas :)

Nüüdsest hakkavad kuuste vahedega enamus seni tuttavad aupaire ära lendama. Mina olen üks viimastest, kes lahkub. Natuke kurb ja rõõmus meeleolu on seetõttu. Kurb, et inimesed lahkuvad ja rõõmus, et ka mina lähen :) Ja natuke kurb, et loetud nädalate pärast pühin Inglismaa tolmu jalgadelt ja rõõmus, et loetud nädalate pärast on mu jalgadel Eesti tolm :) Selline kahe otsaga asi igalt poolt. Magus valu või kuidas öeldakse.