Mõte Londonisse minna tuli mul laupäeva lõuna ajal. Olekski juba samal päeval läinud kui ma poleks lubanud, et hoian siin veidi koertel silma peal. Pühapäeval sain endale siit minnes ka reisikaaslase ja reis võis alata.
Pühapäeva õhtul avastasime Soho kanti. Kui keegi ei tea, siis see olevat kohalike gayde lemmikkant. Alguses istusime ühes pubis, mis kokkuvõttes oli nii filmilik, et ma üritasin pikkaaega mõtiskleda, et huvitav, mis fimi ma olen nüüd sattunud. Järgnevalt võtsime suuna klubile, kuhu meid kui tüdrukuid sisse ei lastud :) Pärast mõningast seiklemist kohalikel tänavatel leidsime teise klubi, kuhu me ka lõpuks sisse saime. Kusjuures see klubisse saamine või minemine on ka väga huvitav protsess, mis hõlmab endast järjekorras ja punasel vaibal ootamist, mõnel juhul riietuse kontrolli ja siis mõningat kauplemist hinna osas. Sees olles on kõik sama nagu igal pool, kuigi selle vahega, et sa näed seal nii erinevaid inimesi, et nende jälgimine on ka omaette elamus.
Laupäeval tegime väikese tuuri linnapeal. Põhilised ja kõige kuulsamad ehitised nägime ära. Kusjuures ma poleks elusees uskunud, et London on selline. Iseenesest linn nagu linn ikka, meenutades veidi Stockholmi ja Pariisi, kuid inglise kastmes. Viimane sisaldab endas sortsu väärikat ajalugu, imelisi hooneid, suurt võimu ja raha, kitsaid tänavaid ja sõiduteid, palju rohelist ja inimlikku linnakeskkonda. Otsustasin juba ära, et pean sinna paar korda vähemalt veel tagasi minema, et linnast rohkem aimu saada.
No comments:
Post a Comment