Septembrist on nüüdseks saanud mai ja esimesed linnud (loe au-pairid) hakkavad kodumaale tagasi lendama. Eile saatsime ära Dani (jah, tugevamast soost), kes juba jaanuaris rääkis, et tahab ära minna ja eile jõudis selleni, et tegelikult pole Inglismaal nii hull midagi :) Tegin talle mälestuseks üleval oleva kollaazi. Tuli kihvt välja ja Danigi oli sillas :)
Nüüdsest hakkavad kuuste vahedega enamus seni tuttavad aupaire ära lendama. Mina olen üks viimastest, kes lahkub. Natuke kurb ja rõõmus meeleolu on seetõttu. Kurb, et inimesed lahkuvad ja rõõmus, et ka mina lähen :) Ja natuke kurb, et loetud nädalate pärast pühin Inglismaa tolmu jalgadelt ja rõõmus, et loetud nädalate pärast on mu jalgadel Eesti tolm :) Selline kahe otsaga asi igalt poolt. Magus valu või kuidas öeldakse.
No comments:
Post a Comment