Ma juba tunnen ...

kuidas Tln oma energiaga on vallutamas mu mõtted, käed ja jalad. Väga mõnus :D
Tahaks veel rohkem jõuda ja korda saata!
Nüüd ei saa ma tõesti aru, miks ma sinna Tartu läksin. Vajasin vist vaheldust ja vaikust. Ahh, tglt pole ma siin midagi kaotanud, vaid võitnud :D Mine tea, äkki järgmisena lähen nt Hiiumaale või hoopis Kilingi-Nõmmesse, aga siis peab mul väga hea põhjendus olema - nt mu must taust ei lase mul enam rahulikult elada ja elan pidevalt inimröövimi hirmus või pean linnast lahkuma isikliku pangaröövi asjus. Kindlasti on olemas ka neid teisi, mitte nii väga ohtlikke juhtumeid, aga hetkel ei tule mul neist ükski klaviatuurile.

No eks näeb seda asja ....

Vb viin ellu hoopis alternatiiv-ekstreemse plaani - teen soovahetusoperatsiooni ning sõidan Tiibetisse mungaks ja hakkan teisi inimesi teenima.