Eile

sain vihaseks inimeste peale, et miks on vaja end pidevalt korrapäraselt hävitada ja reede saabudes juba mõelda, et millega ma siis end täna ebaadekvaatsesse seisundisse viin!???
Selle asemel võiks mõelda, et mis kasulikku ma saan täna õhtul endale, teistele teha ning tunda sellest lihtsalt rõõmu. Vean kihla, et sellisel juhul inimesed ei vinguks nii väga - et ma pole sellega rahul ja tollega ning üldse tahan siit ära. No muidugi kui sa ennast niimoodi täis jood ja nädalast nädalasse ennast eirad, siis ei saagi ju midagi paremaks minna.
Keegi kuskil on öelnud, et inimene on siis õnnelik, kui ta veel tunneb, et midagi on tema elust veel tähtsam.
Tglt on raske mõelda, et mõne inimese jaoks võibki üks ilusate kirjadega kange kraam olla tähtis, aga vaevalt, et ta võiks öelda, et ta õnnelik oleks. Selles sõltuvuses saab õnnelik olla vaid kaupmees.
Muidugi ma ei väida, et ma siin ingel number 1 oleksin, eelkõige olen ma ju siiski inimene ja õnneks suudan enesele andeks anda (niivõrd kuivõrd) oma eksimused. Ma tahan lihtsalt öelda seda, et selle energiaga, mis reede ja laupäevaõhtuti maha juuakse võiks ette võtta midagi palju paremat ja elus edasiviivamat.