Mõnikord tahaks lihtsalt niisama istuda ja mõtiskleda ning miks mitte ka luuletada (kuigi ma seda absoluutselt ei oska), sest ühel hetkel tundub olevat nii palju poolikuid mõtteid ning edasi minemiseks tuleb kõik läbi mõelda.
Täna on selliseks mõttetööks veel eriti mõnus ja hubane päev. Hubane seetõttu, et vihm on tekitanud ekraani minu ja välismaailma vahel, tekib illusioon - mina siin ja praegu, teised seal kaugel udus. Parim hetk oma mõtetele. Kui ainult seda kuhjuvat tööde hunnikut poleks :(